Kui uurida, mida põnevat on TalTech kosmosevaldkonnas teinud, pakutakse pea alati vastuseks satelliite Koit ja Hämarik. Töö Koidu ja Hämarikuga pole aga sugugi ainus ülikooli kosmosevaldkonna projekt.
tehisintellekt
Euroopa Liit on teinud suuri pingutusi, et muuta usaldusväärsus tehisaru põhiomaduseks. Sõjaliste rakenduste puhul kehtivad aga teised reeglid, sest levinud on arvamus, et liigsed piirangud võiksid takistada vastavate süsteemide arengut ja ohustada liikmesriikide julgeolekuhuve.
„See oli täielik šokk,“ meenutas TalTechi keeletehnoloogia labori juht Tanel Alumäe hetke, mil esmakordselt koges suurte keelemudelite hämmastavat suutlikkust keelt mõista ja luua.
Targa Linna foorumil kohtusid sajad linnavisionäärid, et arutada, kuidas andmed, tehisintellekt ja koostöö võiksid muuta Eesti ja Euroopa linnad inimkeskseks ja kestlikuks.
Eestis on tuhandeid kortermaju, mis vajaksid hädasti renoveerimist, kuid hirmutava protsessi tõttu jääb sageli esimene samm astumata. Just seda probleemi püüab lahendada Renokratt – nutikas tööriist, mis lihtsustab renoveerimise planeerimist.
Eesti töömaailmas on käsil murrang – hübriidtöö on uus normaalsus, AI muudab mängureegleid ja juhtidel tuleb kohaneda kiiremini kui eales varem. Personalijuhtimise ekspert, TalTechi ärikorralduse doktorant, Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juht ning Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE juhatuse aseesimees Maria Kütt kinnitab, et edu peitub selgetes eesmärkides ja nutikas kommunikatsioonis.
TalTechi tulevikuenergeetika fookustippkeskus korraldas 25. märtsil konverentsi "Andmepõhine energeetika", kus käsitleti andmeanalüütika rolli energiasektoris ning selle tähtsust teadus- ja tõenduspõhiste otsuste tegemisel.
Eesti riigikaitse digilahendused vajavad uuendamist ning see pakub IT-ettevõtetele rahvusvahelist võimalust, märgib Nortali ärijuht Peeter Smitt.
“Kriisis on juhil lihtne asju ära rikkuda. Olen uhke, et ma seda teinud pole,” ütleb TalTechi vilistlane ja Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp oma senise ametiaja kohta. Ta asus Soraineni Eesti kontori etteotsa keerulistel aegadel – COVIDi, majandusbuumi, sellele järgnenud languse ning Ukraina sõja varjus. Tema sõnul on need katsumused karastanud nii büroo meeskonda kui ka tema enda juhtimisoskusi.
Tehisintellekti (AI) kiire areng seab ühiskonna ja majanduse ette uued küsimused: kuidas mõjutab tehisintellekt tööturgu, haridust, ettevõtlust ja riigivalitsemist ning milliseid oskusi on vaja, et Eesti suudaks AI-revolutsioonist kasu lõigata? Kas hakkame lihtsalt tehnoloogiat tarbima või suudame ka ise väärtust luua? Nendele küsimustele aitasid leida vastuseid Ukraina asepeaministri nõunik tehisintellekti ja digiülemineku küsimustes Luukas Ilves, OSKA tulevikuoskuste raporti vanemuuringujuht Urve Mets, TalTechi AI fookustippkeskuse juht professor Sven Nõmm ning Zendesk QA masinõppe juht Mervi Sepp Rei.