Viimastel aastatel on Eestis sageli küsitud, kas tehisintellekt ja automatiseerimine võtavad inimestelt töö ära. Tavaliselt räägitakse õpetajatest, ametnikest või IT-spetsialistidest. Harvem küsitakse aga midagi olulisemat: kes aitab meil keerulisi süsteeme mõista ja korda luua siis, kui need ei tööta nii, nagu inimesed vajavad?
tehisintellekt
Eesti 108. sünnipäeva puhul tasub küsida: kas ehitame riiki, kus elatakse kauem või tervemalt? Teaduse vastutus on tagada mõlemat – rohkem tervelt elatud aastaid kõigile.
Kaitseväe toetuse väejuhatus alustas koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga pikaajalist projekti, mille käigus analüüsitakse, kuidas rakendada tehisaru võimalusi kaitseväe logistikavaldkonnas.
Droone pole sugugi lihtne tuvastada: tsiviilradarid vaatavad liiga kõrgele, sõjaväe radarid on loodud pigem lennukite jaoks – ja madalal lendav droon võib jääda lihtsalt maakera kumeruse taha. Tallinna Tehnikaülikooli vanemlektor Ivo Müürsepp räägib intervjuus nii julgeolekust ja idapiiri „droonimüüri“ ideest kui ka mehitamata õhusõidukite tsiviilkasutustest, droonide autonoomsusest ja tehisintellektist ning sellest, millist insenerikompetentsi on Eestil vaja, et drooniajastut targalt juhtida.
TalTechi majandusvisiooni konverentsil tõi TalTechi majandusteaduskonna kaasprofessor Mari-Klara Stein arutelu keskmesse küsimuse, mis puudutab otseselt iga organisatsiooni ja töötajat: kuidas muutub töö maailmas, kui tehisintellekt pole enam erand, vaid igapäevase elu osa?
Eesti tööturg on pealtnäha turvaline – tööjõupuudus tähendab, et töökohti jagub. Ent sellest ei saa järeldada, nagu oleks palgakonkurents kadunud. TalTechi majandusvisioonikonverentsi paneelis tõdeti, et tehisintellekti ajastul kahaneb rutiinse teostuse väärtus, jõudu kogub loogika „võitja võtab kõik“ ning järjest määravamaks saab inimese võime mõelda koos tehnoloogiaga ja võtta oma arengu eest vastutus.
TalTechi majandusvisiooni konverentsil võttis TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor, LHV panga makroanalüütik Triinu Tapver fookusesse teema, mis puudutab otseselt iga töötavat inimest – kuidas püsida konkurentsis 2030. aastal, üha kallima energia, ebastabiilsema geopoliitika ja tehnoloogiakesksema töökeskkonnaga maailmas, kus toimetulekuküsimus ei pruugi enam seisneda pelgalt töötava inimese palganumbris, vaid tema võimes väärtust luua.
Eesti ettevõtted katsetavad tehisintellekti üha julgemalt, kuid sageli jääb puudu kahest asjast: selgest arusaamast, kuidas tehisaru päriselt väärtust loob, ning oskustest, kuidas tehisaru süsteemselt kasutusele võtta.
TalTechi kaaskorraldatud kaitsekonverentsi EstMil.tech sisukamate arutelude hulka kuulus paneeldiskussioon, mille käigus heitsid eri riikide ja erinevate taustadega kaitseeksperdid pilgu tehisintellekti sõjalisele rollile ja potentsiaalile. Küsimus oli lihtne, ent terav: kas ja mil määral muudab AI lahinguväljal otsuseid?
Eesti seisab murdepunktis, kus headest ideedest ja tugevast digitaalsest mainest enam ei piisa. Muutuv majandus, geopoliitika ja tehisaru-ajastu sunnivad küsima, kas oleme riik, kes otsustab, või riik, kelle üle otsustatakse. TalTechi nõukogu liige ja Bisly tegevjuht Ants Vill väidab, et Eesti suurim probleem pole innovatsioonipuudus, vaid otsustamatus – ning et vältimatus ei sünni konsensusest, vaid teadlikest valikutest.