Eesti valitsuse seatud eesmärk toota 2030. aastal samapalju taastuvelektrit, kui Eestis tarbitakse, jätab õhku küsimuse, kui palju me õieti energiat tarbima hakkame. Mõned aspektid mõjutavad Eesti elektri koguhinda aga tunduvalt rohkem kui maksumäärad või tootjatele makstavad toetused, kirjutab TalTechi energiapoliitikate professor Einari Kisel.
taastuvenergeetika
Elektriautod on viimase kümnendi jooksul teinud kiire arengu, kuid Euroopa autotööstus seisab silmitsi tõsiste väljakutsetega. Mingu Euroopa omaenda odavate elektriautode müüki paiskamiseni paar aastat või rohkem – ükskord sõidame elektriautoga niikuinii, kirjutab Jüri Rute.
Meretuulepargid on Eesti energiatuleviku võtmetegija, pakkudes taastuvenergiat, mis suudab konkurentsivõimeliselt katta riigi elektrivajaduse. Kiire areng toob kaasa uued rahvusvahelised kaabliühendused ja potentsiaali mitmekordse ületootmise kaudu jõuda taastuvenergia tipptegijate sekka.
Roheline energia pole enam pelgalt tulevik, vaid Eesti heaolu võtmetegur. Arvamusfestivalil arutleti, kuidas taastuvenergia pole ainult keskkonnasäästlik lahendus, vaid ka majanduse elavdamise ja julgeoleku võti. Täna tehtavad otsused määravad, kas Eesti suudab rohelises energias leida oma eduloo.
Taastuvenergia kiire areng muudab meie maastikke ja tekitab uusi väljakutseid. Yoko Alender, Karin Bachmann, Anna Semjonova, Ivo Palu ja Martin Kruus arutlesid Arvamusfestivalil, kuidas leida tasakaal keskkonnamõjude, energiatootmise ja kogukondade huvide vahel. Kas energiatulevik toob kaasa ka uued maastikureeglid?
Kas Energiamajanduse arengukava 2035 väljatöötamisel on arvestatud võimalusega, et 2035. aastal on peaaegu igas majapidamises ning ettevõttes oma päikesepark?
Tuumajaam ei suuda pikemas perspektiivis taastuvenergiaga konkureerida ning energiasõltumatuse jaoks oleks Euroopal vaja oma uraanikaevandust, sõnas Rootsi Energiaagentuuri endine juht, Chalmersi ülikooli professor Tomas Kåberger.
Tuleb uskuda, et Eesti tuumaenergia küsimuses on võimalik arutada üksipulgi läbi kõikvõimalikud poolt- ja vastuargumendid.
Vähese elanikkonnaga Eestis võiksid tuumateadlased keskenduda uutele tehnoloogiatele, avastada universumi ehitust ja arendada Euroopa teaduskoostööd. Eesti värske täisliikmelisus CERN-is on samm selles suunas. Elektri osas on Eestil võimalus läbida energiapööre, võtmata kanda pikaajalist tuumajaama koormat.
Suurtes kogustes taastuvelektri tootmise arengusuuna hoomamisel aitab Soome tuuleenergia kavade vaatlemine, kuid ka Eesti viimase aja energiavalikud näevad head välja.