Eesti tööturg on pealtnäha turvaline – tööjõupuudus tähendab, et töökohti jagub. Ent sellest ei saa järeldada, nagu oleks palgakonkurents kadunud. TalTechi majandusvisioonikonverentsi paneelis tõdeti, et tehisintellekti ajastul kahaneb rutiinse teostuse väärtus, jõudu kogub loogika „võitja võtab kõik“ ning järjest määravamaks saab inimese võime mõelda koos tehnoloogiaga ja võtta oma arengu eest vastutus.
majandus
TalTechi majandusvisiooni konverentsil võttis TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor, LHV panga makroanalüütik Triinu Tapver fookusesse teema, mis puudutab otseselt iga töötavat inimest – kuidas püsida konkurentsis 2030. aastal, üha kallima energia, ebastabiilsema geopoliitika ja tehnoloogiakesksema töökeskkonnaga maailmas, kus toimetulekuküsimus ei pruugi enam seisneda pelgalt töötava inimese palganumbris, vaid tema võimes väärtust luua.
Kasvu peetakse majandusliku eduloo mõõdupuuks, ent tegelikkuses kasvavad selle käigus sageli pigem probleemid kui heaolu. Aktivist, majandusanalüütik ja konverentsi "Elu kasvujärgses Eestis" peaesineja Tadeaš Ždarsky, pidas TalTechis avaliku loengu, kus ta seostas kliimakriisi, ebavõrdsust, vaimse tervise muresid ja demokraatia nõrgenemist ühe juurpõhjusega – pidevast kasvust sõltuva süsteemiga. Ždarsky sõnum on selge: heaolu ei sünni mitte lõputust tootmisest, vaid õiglasest ja arukast jagamisest.
Maailma, sh Euroopa ettevõtluses võtavad kõige suurema osa enda alla väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE-d). TalTechi Ärikorralduse instituudi noorteadlase Tarlan Ahmadovi doktoritöö näitab, et kui taoliste ettevõtete rolli ringmajanduses ei mõisteta ega toetata, muutub kestlikkus vaid majanduse kõrvalprojektiks, mitte igapäevaseks normiks.
Targast tööstusest räägitakse Eestis palju – sageli näib see olevat eesmärk omaette. Ometi valitseb inseneride põud, ettevõtted pelgavad katsetada, teadlased publitseerivad, kuid patente sünnib vähe ning toetussüsteem meenutab ebastabiilset seilamist rahaturgudel. Kas tark tööstus võiks siiski kujuneda Eesti järgmiseks elulooks – ja kui jah, siis kellelt see nõuab rohkem julgust, kellelt selgemat sihti ja kellelt süsteemset muutust?
Arutelu Eesti kõrghariduse tuleviku üle tõi esile teadusliku mõtlemise taandumise, tehisaruga seotud küsimused ja vajaduse uuendada haridussüsteemi, et ühendada sõnastatud teadmised ja sõnastamata võimalused. Arutelu üks põnevamaid hetki oli Vabariigi Presidendi Alar Karise juhitud vestlusring Mart Saarma, Jaan Aru, Marju Lauristini ja Tiia Randmaga.
28. jaanuaril toimub TalTechis ülikooli majandusteaduskonna konverents, mis keskendub mitmekülgsetele muutustele juhtimises. Tipptasemel aruteludes osalevad juhid, ettevõtjad ja teadlased, et jagada kogemusi ja leida strateegilisi lahendusi tänapäeva polükriiside ajastul.
TalTechi uue taskuhäälingu "Majandusmikker" esimeses episoodis käsitletakse eetika rolli ja vajalikkust avalikus elus ning majanduses: külas on Leno Saarniit, Külli Taro ja Aive Pevkur.
Kiirete arengute taustal on oluline mõista, mis probleeme on vaja lahendada ja kuidas saab tehisintellekt meid aidata, kirjutab Coop Panga IT juht Martin Kuustik.
Rein Otsasoni Fond andis 27. mail üle 2000 eurosed stipendiumid kolmele silmapaistvale noorele majandusteadlasele õpingute jätkamiseks – toetuse pälvisid TalTechi doktorant Liina Rebane ja sama ülikooli magistrant Ann Merit Toiger ning Tartu Ülikooli doktorant Mathias Juust.