Sel sügisel saab joone alla aasta alguses alanud projekt, mille käigus koostasid TalTechi teadlased ülikoolile kliimaneutraalsuse teekonnal kolm stsenaariumi. Millise jalajäljeni viib meid tagasihoidlik, mõistlik ja maksimaalne stsenaarium ja mida me selleks tegema peame?
kliimaneutraalsus
Tallinna Tehnikaülikool avas 27. mail publikule Residential DC Innovation Hubi – Põhjamaades ainulaadse innovatsioonilabori, mis tõstab üldsuse teadlikkust alalisvoolutehnoloogiatest ja hõlbustab üleminekut alalisvoolule ehitussektoris.
Maikuus esitlevad Tehnikaülikooli teadlased esimest potentsiaalset stsenaariumit, mille järgi jõuda 2035. aastaks kliimaneutraalse ülikoolini. „Oleme seni teinud terve hulga samme, mis aitavad meil keskkonnasäästlikumalt tegutseda, kuid nüüd asetuvad need konkreetsesse süsteemi ja muidugi tuleb tervikplaani juurde hulk läbimõeldud valikutega samme,“ sõnab TalTechi strateegiabüroo juht Kaja Kuivjõgi.
Kliimaseadusel on suur kaal, sest see sõnastab uued elamise ja tegutsemise põhimõtted ning puudutab kõiki eluvaldkondi. Eesti puhul ei tasu kliimaseaduse koostamisel unustada, et meie raiskava eluviisi tõttu võib pidada 8. märtsi tinglikult selleks päevaks, kui olime ära kasutanud kogu 2024. aasta bioloogilised ressursid.
Euroopa üleminek kliimaneutraalsusele aastaks 2050 on keeruline protsess, milles on samas peidus palju võimalusi asju uudselt teha. Just neil teemadel arutles Tallinnas toimunud rohekonverents GreenEST Summit.