Tuleviku innovatsioonipoliitika keskmes ei peaks olema mitte kitsalt majanduslik, vaid laiem ühiskondlik kasu.
innovatsioon
Kunas täpselt ja kuidas tehisintellekt meie ellu tugevalt tuleb, on praegu võimatu ennustada, aga see juhtub kindlasti. Esimese hooga võib see endaga kaasa tuua töökohtade kadumist ja inimlikke probleeme, kuid tegelikult sünnitab AI-revolutsioon palju võitjaid, rääkis TalTechi tarkvarateaduse instituudi professor Tanel Tammet intervjuus Henrik Roonemaale.
Kui rääkida tehisintellektist, siis on me elus algamas väga suure muutused, mida ei ole võimalik isegi ette kujutada. Esialgu ei tasu inimestel veel AI-d karta, vaid Eesti võiks e-riigina teha siin tõsise arenguhüppe ja haarata initsiatiivi enda kätte seal, kus suuremad riigid hätta jäävad.
Kaheksa näidet, kuidas tehnoloogia aitab vanaduse paremaks muuta.
Kiirete arengute taustal on oluline mõista, mis probleeme on vaja lahendada ja kuidas saab tehisintellekt meid aidata, kirjutab Coop Panga IT juht Martin Kuustik.
Tallinna Tehnikaülikool avas 27. mail publikule Residential DC Innovation Hubi – Põhjamaades ainulaadse innovatsioonilabori, mis tõstab üldsuse teadlikkust alalisvoolutehnoloogiatest ja hõlbustab üleminekut alalisvoolule ehitussektoris.
Eestis arendatud tehnoloogia aitab luua teid, mis ei lõhu autot.
TalTechi teadlased töötasid välja COVID-19 tehnoloogia, mis mõõdab vereringet veresoontes.
Eesti väiksus nõuab olemasoleva ressursi parimaks rakendamiseks sisulist ja usalduslikku koostööd erasektori ja avaliku sektori sees ja nende vahel, ütleb TalTechi majandusprofessor Kadri Männasoo.
Eesti ühiskond on harjunud ülikooli pidama õppe- või teadusasutuseks. Vähem mõeldakse sellele, et ülikoolil võib, saab ja peabki olema oma roll ka majanduses, töökohtade loomisel, uute teenuste ja toodete turule toomisel.