Tehisintellekt kujutab endast ühtaegu nii väljakutset kui ka võimalust, kuna see muudab teadust, haridust ja igapäevaelu. TalTechi AI juht Sven Nõmm rõhutab vajadust leida innovatsiooni edendamise ja eetiliste põhimõtete järgimise vahele võimalikult hea tasakaal.
haridus
Digipööre on suurendanud vajadust kiire ja paindliku äritarkvara järele, kuid IT-ekspertide nappus on saanud tõsiseks probleemiks. Lahenduseks on kergprogrammeerimine, mis võimaldab ka vähese tehnilise taustaga inimestel luua keerukaid rakendusi.
TalTech Arengufond kutsub ettevõtjaid ja eraisikuid üles annetama erinevatele fondidele, et toetada tudengeid nende õpingutes ja avada uksi uutele võimalustele. Annetamine pole pelgalt materiaalne toetus – see on investeering tulevikku, mis mõjutab nii toetajat, saajat kui ka ühiskonda tervikuna.
Rohepöörde ja digitaliseerimise ajastul pakub tööstusmagistrantuur ettevõtetele vajalikke oskusi ja lahendusi, ühendades hariduse ja praktika.
Avastuste kasvav keerukus paneb proovile nii teadlased kui ka ühiskonna, kus sageli eelistatakse lihtsust keerulistele tõdedele. TalTechil ja teistel teadusasutustel tuleks selle probleemi lahendamises süsteemselt osaleda.
Eesti inseneripedagoogika keskuse juhataja Tiia Rüütmann leiab, et Eestis tuleks pöörata rohkem tähelepanu õpikogukondade loomisele ja toetamisele.
Rootsi Kuningliku Inseneriteaduste Akadeemia president ja TalTechi rahvusvahelise nõukoja liige Tuula Teeri toob esile inseneeria ja teaduskoostöö olulisuse Eesti tulevikule, rõhutades varase hariduse, praktiliste oskuste ja tööstuskoostöö tähtsust. Samuti näeb ta TalTechi ambitsioonikas arengus Eesti inseneriteaduse ja jätkusuutliku arengu saavutamise võtmetegurit.
Aasta alguses käivitus Eestis Inseneriakadeemia – projekt, mis parandab inseneeria hariduse kvaliteeti ja tagab inseneride järelkasvu Euroopa Liidu toetusel.
Mure matemaatikaoskuste ja seega ka tulevaste tudengite pärast viis erilise algatuseni, 2. oktoobril teoks saanud e-rehkenduseni, kus ülesannete lahendamist alustas rohkem kui 29 000 huvilist ja vastused saatis ära 15 000 inimest.
Võimekate gümnaasiumilõpetajate endale haaramiseks käib kõrgkoolide vahel tihe rebimine. Selles konkurentsis torkab silma, et inseneritööst on noortel ebamäärane arusaam. Kuid loodetavasti mitte enam kauaks. Kõrgkoolide, ettevõtete ja riigi ühine pingutus on jää liikuma lükanud. Kas sellest piisab, et rohkem noori inseneriõppesse meelitada?