Kuidas kujundada TalTechist järgmise kümnendi jooksul jõud, mis kasvatab insenere, sünnitab tehnoloogiaid ja ühendab teaduse ettevõtlusega? TalTechi arengukavaarutelul „TalTech 2035 – Eesti tuleviku kasvulava?“ otsisid sellele küsimusele vastust ettevõtlusprorektor Erik Puura, Tehnopoli juht Agnes Roos, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni- ja tehnoloogiaosakonna juhataja Sigrid Rajalo ning TalTechi nõukogu liige ja tehnoloogiaettevõtte Helmes finantsjuht Madis Margus.
haridus
TalTechi aulas toimus 11. novembril arutelu „TalTech 2035 – Eesti tuleviku kasvulava?“, et küsida, milline saab olema ülikooli järgmise kümnendi kurss.
Eesti IT vajab uut koodi – sellist, mis sünnib eri mõtete, kogemuste ja taustade kohtumisest, mitte üksluises ringis.
„TalTech Virumaa kolledži esimene veerandsada“ räägib ajaloost läbi inimeste – nende, kes on hoidnud kooli Kohtla-Järvel elus ja eestikeelsena. Buklett on tänulikkuse ja mälu dokument, mille taga aimub suurem lugu – sellest, kuidas teadmised, keeled ja tööstus kohtuvad Eesti kõige mitmekihilisemas paigas.
28. oktoobril toimus inseneeriakonverents „TalTech x Inseneriakadeemia = Õnnestumised“, mis tõi ülikooli peahoonesse kokku insenerihariduse võtmeisikud – teadlased, haridusjuhid, ettevõtjad ja riigiesindajad.
Hea uurimisteema valimine nõuab isikliku huvi, teadusliku potentsiaali ja valdkonna arengu vahelist tasakaalu.
Rohepööre ei ole võimalik ilma teadlaste ja insenerideta – kõige kallim viga oleks arvata, et saame hakkama ilma nendeta.
TalTechi roll ei piirdu inseneriharidusega – ülikool aitab ehitada ühiskonda, mis on vaba, õiglane ja loov. Just sellist Eestit oleme valmis vajadusel kaitsma, ja selle kindluseks on haritud ning ettevõtlikud inimesed, kes otsivad lahendusi, mitte probleeme.
Inimene on loodud liikuma, ometi liiguvad tänapäeva lapsed vähem kui kunagi varem. Miks on nii läinud – ja kuidas panna harjumused taas meie kasuks tööle?*
Eesti Vabariigi president Alar Karis ütles TalTechi rektori Tiit Landi ametissevannutamise tseremoonial, et Tehnikaülikool loodi Eesti iseseisvuse alustalana – insenerid on ühtaegu nii taristu loojad kui ka vaimueliidi esindajad ning kannavad seda rolli ka täna.