30. juunil kogunevad Tallinnas Vabamu muuseumis rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatiauurijad, poliitikakujundajad ja praktikud, et arutada demokraatliku maailmakorra tuleviku üle ajal, mil populism, autoritarism ja geopoliitilised pinged esitavad liberaalsele demokraatiale üha teravamaid väljakutseid.
geopoliitika
Iraani sõja mõju ulatub Lähis-Idast kaugele maailma majandusse: energiahindade tõus, tarneahelate häired ja kasvav inflatsioon survestavad nii Euroopat, Aasiat kui Ameerika Ühendriike. Hormuzi väina sulgemine on muutnud konflikti globaalseks majandusšokiks, millest suurimaks võitjaks on seni osutunud Venemaa.
See, kes kontrollib maailma meretranspordivooge, kontrollib kogu maailma. See fraas on juhtinud läbi aastasadade nii Christoph Kolumbust, XVII – XIX sajandil tegutsenud Ida-India Kompaniid kui ka USA presidenti Donald Trumpi.
Eesti seisab murdepunktis, kus headest ideedest ja tugevast digitaalsest mainest enam ei piisa. Muutuv majandus, geopoliitika ja tehisaru-ajastu sunnivad küsima, kas oleme riik, kes otsustab, või riik, kelle üle otsustatakse. TalTechi nõukogu liige ja Bisly tegevjuht Ants Vill väidab, et Eesti suurim probleem pole innovatsioonipuudus, vaid otsustamatus – ning et vältimatus ei sünni konsensusest, vaid teadlikest valikutest.
Vaid kümme aastat pärast Pariisi kliimakokkuleppe allkirjastamist on kunagine üleilmne konsensus pragunenud: poliitiline tahe hajub, Euroopa Liidu juhtroll nõrgeneb ja kliimameetmete tempo aeglustub – ent paradoksaalsel kombel on liigutud süsinikuneutraalsuse suunas rohkem, kui kasvav vastuseis lubaks arvata.
Globaalse reaalsuse-vastase raevu taustal muutub Eesti iseolemine haruldaseks luksuseks – elada ühiskonnas, kus kaksisoim pole veel poliitiline norm.
Donald Trumpi administratsiooni taaselustatud huvi Gröönimaa vastu ei ole seni tähendanud ametlikku plaani muuta saar USA 51. osariigiks, kuid see on avanud ukse arutelule Gröönimaa võimaliku allutamise üle Ameerika Ühendriikide kontrollile. Kongressis esitatud eelnõu ja Valge Maja jõuline retoorika tõstatavad laiemalt küsimuse, kas rahvusvaheline õigus ja väikeriikide enesemääramine peavad vastu suurvõimude naasvale jõupoliitikale.
Rahvusvahelise õiguse puhul tuleb eeskätt arvestada, et see erineb funktsionaalselt siseriiklikust õigusest ja on poliitikaga tugevamini seotud kui paljud teised õiguse valdkonnad.
Digitaalne Omnibus lubab lihtsustamist, kuid võib kriisi varjus õõnestada Euroopa digipõhimõtete alustalasid.
Septembris sisenesid kolm Venemaa hävitajat Vaindloo saare lähistel Eesti õhuruumi, et testida NATO reageerimisvõimet. Holger Mölder analüüsib, kuidas lahendamata Eesti-Vene piirileping ja nõrgenenud rahvusvaheline õigus on loonud pinnase Venemaa hübriidrünnakutele.