Türgi kaitsetööstus laiendab Euroopas ühisettevõtete ja tootmisinvesteeringute abil oma kohalolekut, millega kaasnevad töökohad, oskusteave ja tugevam kaitsevõime.
Euroopa Liit
Doktoriõpe ei saa tulevasi teadlasi ette valmistada üksnes akadeemiliseks karjääriks. Kiiresti muutuv töömaailm eeldab, et doktorandid oskaksid oma pädevusi hinnata, arendada ja rakendada ka väljaspool ülikooli – ning just seda aitab toetada Euroopa teadlaste pädevusraamistik ResearchComp.
Ühtse ajatsooni kehtestamine Euroopa Liidus hõlbustaks äritegevust, vähendaks transpordi- ja logistikasektori keerukust ning soodustaks rahvusvahelisi suhteid ja koostööd, kirjutab oma repliigis TalTechi ärikorralduse instituudi dotsent Mike Wahl.
Rail Baltic pidi 2026. aastaks ühendama Balti riigid Euroopa raudteevõrguga, ent on jõudnud hoopis teistsugusesse jaama: ajakava on käest läinud, eelarve paisub ning projekti kärbitakse samm-sammult „lihtsustatud“ variandiks. TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr vaatleb, miks see megaprojekt on liikunud ettenähtava läbikukkumise kursile.
Vaid kümme aastat pärast Pariisi kliimakokkuleppe allkirjastamist on kunagine üleilmne konsensus pragunenud: poliitiline tahe hajub, Euroopa Liidu juhtroll nõrgeneb ja kliimameetmete tempo aeglustub – ent paradoksaalsel kombel on liigutud süsinikuneutraalsuse suunas rohkem, kui kasvav vastuseis lubaks arvata.
Donald Trumpi administratsiooni taaselustatud huvi Gröönimaa vastu ei ole seni tähendanud ametlikku plaani muuta saar USA 51. osariigiks, kuid see on avanud ukse arutelule Gröönimaa võimaliku allutamise üle Ameerika Ühendriikide kontrollile. Kongressis esitatud eelnõu ja Valge Maja jõuline retoorika tõstatavad laiemalt küsimuse, kas rahvusvaheline õigus ja väikeriikide enesemääramine peavad vastu suurvõimude naasvale jõupoliitikale.
Digitaalne Omnibus lubab lihtsustamist, kuid võib kriisi varjus õõnestada Euroopa digipõhimõtete alustalasid.
Venemaa ja Hiina uus gaasiprojekt Power of Siberia-2 võib ümber kujundada globaalse energiapoliitika, tugevdades Pekingi positsiooni ja muutes Euroopa gaasituru senisest haavatavamaks.
Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteaduri Kristiina Kaldase juhtimisel otsitakse võimalusi anda põlevkivitööstuse jäätmetele uus elu ja arendada kestlikumat keemiatööstust.
Euroopa teaduse tippjuht Maria Leptin näeb Eestis kasvavat sihikindlust ja talenti, mis väärib rohkem enesekindlust.