Elektritarbimise juhtimise potentsiaal Eestis on seni avaldunust üle kahe korra suurem, selgus analüüsist, mille viisid Arenguseire Keskuse tellimusel läbi Tallinna Tehnikaülikooli koosseisus tegutsev FinEst Targa Linna Tippkeskus ning ülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut.
energeetika
Maikuus esitlevad Tehnikaülikooli teadlased esimest potentsiaalset stsenaariumit, mille järgi jõuda 2035. aastaks kliimaneutraalse ülikoolini. „Oleme seni teinud terve hulga samme, mis aitavad meil keskkonnasäästlikumalt tegutseda, kuid nüüd asetuvad need konkreetsesse süsteemi ja muidugi tuleb tervikplaani juurde hulk läbimõeldud valikutega samme,“ sõnab TalTechi strateegiabüroo juht Kaja Kuivjõgi.
Venemaa sissetung Ukrainasse tõi Euroopas planeeritust palju julgema eesmärgi rohevesiniku tootmiseks. Mullu valmis Eesti vesiniku teekaart, mis näitab ette, kus võiks ja saaks seda laialt leiduvat elementi kasutada. Vesiniku abil vuravaid sõidukeid võib näha meie teedel juba varsti.
Tšornoboli katastroofist hoolimata on sõda ukrainlastele näidanud, et nende jaoks on tuumaenergia kõige turvalisem energiavorm. Eesti tuumaenergia töörühma raport on valmis, aga otsust pole.
Elektrienergia mikrovõrgud ja nn targa linna kontseptsioon on praeguseks jõudnud TalTechi teadlaste töölaudadelt praktikasse: Tartu linnas ja Paldiski külje all asuvas Pakri tööstuspargis viiakse ellu kaht pilootprojekti.
Premeeritud doktoritöö pakub Eesti mitmetahulisele elektrivõrgule paindlikku haldussüsteemi.
Hiljuti sai Tallinna Tehnikaülikool rõõmustava teate: riik eraldas seitsmeks aastaks seitse miljonit eurot kahele TalTechi teadlaste juhitud tippkeskusele, millest üks keskendub energiatõhususele ja teine ringmajandusele.
TalTechi Virumaa kolledži seminaril avanes pilk tuleviku töömaastikule: kuidas ühendada haridus, ettevõtlus ja jätkusuutlikkus aastaks 2030?