Professor Ivo Palu hinnangul ei takerdu tuuleenergia areng Eestis tehnoloogia taha, vaid ühiskondliku tahtmise puudumisse – me ei julge ehitada.
energeetika
TalTechi majandusteaduskonna taskuhäälingu "Majandusmikker" värskes episoodis vestlevad Eesti majanduse väljavaadetest ülikooli ettevõtlus- ja teadusportaali Trialoog peatoimetaja Silver Tambur ja makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Tartus toimunud rahvusvahelisel kohtumisel sai vesinikuoskuste arendamine uue hoo – viiest riigist pärit eksperdid, teadlased ja ettevõtjad otsisid ühiselt lahendusi, kuidas muuta vesinikutehnoloogiad meie majanduse ja hariduse igapäevaseks osaks.
Ettevalmistused TalTechi kiudoptilise side ja sensoorika labori rajamiseks algasid juba ammu, kuid märtsi alguses avatud labori aktuaalsus on Läänemere hiljutiste kaablikahjustuste taustal saanud sootuks uue mõõtme.
TalTechi professor Alar Konist hoiatab, et rohepöörde kiirus ei tohi tulla süsteemi töökindluse ja majanduse konkurentsivõime arvelt.
TalTechi tulevikuenergeetika fookustippkeskus korraldas 25. märtsil konverentsi "Andmepõhine energeetika", kus käsitleti andmeanalüütika rolli energiasektoris ning selle tähtsust teadus- ja tõenduspõhiste otsuste tegemisel.
Eestis on viimastel aastatel hoogustunud arutelud tuumaenergia kasutuselevõtu üle. Kuigi Riigikogu on võtnud vastu põhimõttelise otsuse toetada tuumaenergia kasutuselevõttu, seisab Eesti alles teekonna alguses – seadusandlus vajab kohandamist ning samal ajal tuleb tagada vajalik kompetents ja avatud dialoog avalikkusega.
Kui elektriinide töös suudetaks võtta senisest paremini arvesse tegelikke ilmaolusid, suudaksid liinid rohkem voolu läbi lasta. TalTechi teadur Henri Manninen kaasasutas tehnoloogiaettevõte Gridraven, mis suurendabki just elektrivoolu läbilaskevõimet.
Kujutlege linna, kus tänavavalgustus kohandub automaatselt liiklusvoo, ilmastiku ja kellaajaga, säästab energiat ning vähendab valgusreostust. Just sellist tulevikku püüab luua FinEst Targa Linna Tippkeskuse ideekonkursil kuue finalisti hulka jõudnud „Valgustuse nanovõrkude“ projekt. Innovaatilisel lahendusel, mille potentsiaalseteks pilootlinnadeks on Tallinn, Kuressaare ning Tšehhimaa linn Jablonec nad Nisou, on suur potentsiaal muuta linnade tänavavalgustus nutikamaks ja tõhusamaks.
Eesti valitsuse seatud eesmärk toota 2030. aastal samapalju taastuvelektrit, kui Eestis tarbitakse, jätab õhku küsimuse, kui palju me õieti energiat tarbima hakkame. Mõned aspektid mõjutavad Eesti elektri koguhinda aga tunduvalt rohkem kui maksumäärad või tootjatele makstavad toetused, kirjutab TalTechi energiapoliitikate professor Einari Kisel.