Viimati toimunud Ajujahi esikolmikusse jõudis ettevõte Raw Edge, mis tuli turule samanimelise vähemagusa karastusjoogiga, millest loodetakse konkurenti suhkrurohketele limonaadidele. Kaasasutaja ning TalTechi keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor Kristel Vene ütleb, et Raw Edge on arendatud silmas pidades eesmärki, et kõik, isegi lapsed, võtaksid selle omaks.
Ettevõtlus
Tallinna Tehnikaülikooli teaduri ja hargettevõtte MindChip tegevjuhi Heigo Mõlderi sõnul on robotlaevade järele merendusvaldkonnas suur nõudlus.
Eesti teadlased töötasid välja uue andmepõhise meetodi, mis aitab torustike rekonstrueerimist plaanides arvestada korraga paljude oluliste parameetritega, mille kohta täna vastavaid töid tehes vajalikku infot pole.
Olukorras, kus tööstustoodang on langenud enam kui aasta ning jaanuar tõi uued maksutõusud, on muutus mitte ainult konkurentsieelis, vaid vahel vältimatu vajadus. Millised need olla võiksid, arutlevad tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE nõuandva kogu liikmed.
Kodu kütmise kulud on viimasel ajal pidevalt muutunud – kord on üks soodsaks peetud lahendus ootamatult kallis, siis jälle teine, mida varem peeti liiga kulukaks, saanud palju odavamaks. Millist kütteliiki valida? Kui kaalud sobivat küttesüsteemi, on oluline silmas pidada päris mitmeid tegureid.
Kas tehisintellekt võtab juhtimises üle nõustaja rolli? Eetik Aive Pevkur arvab, et kui juht kasutab tehnoloogia võimalusi oskuslikult, on tal tark mees taskus.
Euroopa üleminek kliimaneutraalsusele aastaks 2050 on keeruline protsess, milles on samas peidus palju võimalusi asju uudselt teha. Just neil teemadel arutles Tallinnas toimunud rohekonverents GreenEST Summit.
Tehnoloogiat ja finantsmaailma ühendav fintech on tulnud, et jääda. Seda nii tavainimese taskusse kui nutikamate ettevõtete plaanidesse. Miks ja kellele, arutlevad majandusteaduskonna dekaan Mari Avarmaa juhatusel majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor Triinu Tapver, Bankishi müügi- ja äriarenduse juht Ian Kalla ja riigikogu liige Andres Sutt.
Eesti ühiskond on harjunud ülikooli pidama õppe- või teadusasutuseks. Vähem mõeldakse sellele, et ülikoolil võib, saab ja peabki olema oma roll ka majanduses, töökohtade loomisel, uute teenuste ja toodete turule toomisel.
Palgatöö kõrvalt investorina rahaliselt sõltumatuks saanud ja seda tarkust lahkelt teistelegi õpetav Kristjan Liivamägi leiab, et riik peaks rohkem maksustama luksuslikku ja tervistkahjustavat tarbimist, saastamist ning jõukust, mitte keskmise palga saajaid; nutikam oleks ka teha riigi rahast pikaajalisi investeeringuid.