Inimtekkeliste kliimamuutuste eitamine meenutab päikesevarjutuse eitamist põhjendusega, et öösel on ka pime. Erik Puura selgitab, miks kliimamuutused on tõsiasi ja kuidas inimkond on juba korra edukalt keskkonnakriisiga toime tulnud.
Arvamus
Holger Mölder võrdleb praegust geopoliitilist olukorda "Mad Maxi" maailmaga, mida määratlevad ressursisõjad ja võimupõhine poliitika.
Euroopa seisab ajaloolise valiku ees. Uuesti USA presidendiks valitud Donald Trumpi poliitika on andnud selge signaali: Euroopa ei saa enam loota Ameerika Ühendriikide julgeolekugarantiidele. Kui Trump on valmis "tegema rahu" Venemaaga ukrainlaste ja eurooplaste arvelt, tuleb Euroopal võtta oma saatus enda kätte. Eurooplased peavad heitma kõrvale vanad, meid killustavad dogmad ning rajama Euroopa Liidust tõelise föderatsiooni, mis suudab kaitsta oma rahvaid ning võtta vastutuse oma saatuse üle.
Ühiskonna mõistmine nõuab teadmistest enamat – see eeldab suutlikkust näha seoseid, tõlgendada keerukust ja kujundada tulevikku teaduse toel, kirjutab mehaanikateadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige Jüri Engelbrecht.
Andmed kujundavad linnade tulevikku, kuid kas see tähendab elukeskkonna paranemist või üha täpsemat jälgimist?
Kas teaduspõhine toiduteadus ja igapäevaelu uskumused saavad ühiselt laua äärde mahtuda?
Kui treenime tehisaru üksnes tasuta kättesaadava puise kantseliidiga, algelise slängi või riigikogu stenogrammide solvangutest laetud tekstiga, siis hakkab masin arvama, et nii peabki eesti keelt rääkima, märgib Külli Taro Vikerraadio päevakommentaaris.
Eesti valitsuse seatud eesmärk toota 2030. aastal samapalju taastuvelektrit, kui Eestis tarbitakse, jätab õhku küsimuse, kui palju me õieti energiat tarbima hakkame. Mõned aspektid mõjutavad Eesti elektri koguhinda aga tunduvalt rohkem kui maksumäärad või tootjatele makstavad toetused, kirjutab TalTechi energiapoliitikate professor Einari Kisel.
Eesti biotööstus on valmis järgmiseks arenguhüppeks, kus biomassi väärindamine ja innovatsioon avavad võimalused kestlikuks majanduskasvuks ning rahvusvaheliseks konkurentsiks.
Ka kliimamuutuste alases teaduses ja teaduspõhisuses tuleb ideoloogia ja aktivism ukse taha ootama jätta, kirjutab Cambridge’i Ülikooli kliimamuutuste poliitikate uurimisgrupi juht Annela Anger-Kraavi.