Geopoliitika ei ole enam taustamüra – see on saanud üheks olulisemaks jõuks, mis liigutab finantsturge. Investorid ei saa endale lubada silmade kinni hoidmist, kui maailmapoliitika määrab, kuhu raha liigub ja kust see kaob, kirjutab Mia Maria Grepp.
Arvamus
Mis juhtub, kui muuta "Kevade" värviliseks ja panna Arno rolli noor Leonardo DiCaprio? Kui tehisaru kohtab tudengiloomingut, sünnib eksperiment, mis nihutab nii tehnoloogia kui kultuuri piire.
Kuidas süüa nii, et see oleks kasulik tervisele ja säästaks loodust? Eesti teadlased kasutasid arvutimudeleid, et leida realistlikke ja kestlikke toitumisviise, mis ei nõua äärmuslikke muudatusi, kuid aitavad vähendada keskkonnajalajälge ja parandada tervist.
Kui Eesti tahab kuuluda innovatsiooni esirinda, peab ta lõpetama teiste leiutiste rakendamise ja alustama enda omadest. Ilma tööstusomandita ei sünni süvatehnoloogiaettevõtteid, mis suudaksid kanda majandust, tekitada kasumit ja luua töökohti.
Tulevik, milles meie lapsed elama hakkavad, ei küsi, kas me oleme valmis – tulevik lihtsalt tuleb, ja me peame otsustama, millise rolli me inimestele selles jätame.
Noored ei vali karjääri vaakumis – neid suunavad õpetajad, eeskujud ja ühiskonna hoiakud. Et rohkem noori, eriti tüdrukuid, valiks inseneeria ja IKT, peab valdkond olema nähtav ja tuttav juba enne otsusehetke.
Eestit on esmakordselt hinnatud täielikult demokraatlikuks riigiks – aga kas oskame kasutada seda vabadust ka teadlaste kuulamiseks ja planeedi eest hoolitsemiseks, küsib Mari Öö Sarv Maa päeva puhul.
Eesti vajab tehisintellekti ajastul uut arenguhüpet – ja selle võtmeisikud on TI-insenerid, kes oskavad tulevikutehnoloogiat arendada ja juhtida.
Teaduse ja usu vastandamine on Läänes muutunud tavaks, ent äkki on need kaks hoopis lahutamatud?
Tehisintellekt on end kehtestanud, kuid selle tegelik roll meie ühiskonnas alles kujuneb – ja siin on ülikoolidel otsustav osa.