Kaitse- ja julgeolekutehnoloogiaalane õpe on valdkonna arendamise ülioluline alus. Tehnoloogiliselt võimeka ja pädeva inimressursi olemasolu on valdkonna teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse käivitamise eeltingimus. Ühtlasi sõltub see, kuivõrd tõhus on TalTechi teadlaste ja lõppkasutajate vaheline koostöö, otseselt tellijate tehnoloogilisest kompetentsist.
Kuna kaitseväe süsteemis kipub pädev tellija roteeruma, on see kaitse- ja julgeoleku alase koostöö edukust piiranud ning koostöö sujuvust takistanud. Pädevuse hoidmise lahendusena on pakutud välja, et Eesti Kaitseväe kõrgemal tasandi loodaks insener-tehniline üksus, mida saaks ja tuleks pidevalt koolitada.
Kõige tähtsam on Eesti enda kompetents
TalTechis on kaitse- ja julgeolekutehnoloogiaalast õpet pakutud teadus- ja arendustegevuse kõrval täiendava toetava võimekusena. Siin välja töötatud kaitsealaste tehnoloogiliste lahenduste kasutamiseks tuleb kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi haldusala lõppkasutajatel tunda vajalikku tehnoloogiat – tehniliste lahenduste puhul peab tellija suutma mõista nende toimimise põhimõtteid.
Rõhutan, et tehnoloogiate praktilise kasutamise oskust läheb vaja nii rahu- kui ka sõjaajal. Olukorras, kus Eesti riik võib kriisiolukorra tekkides olla senistest liitlastest, süsteemidest ja tarneahelatest eraldatud, peab olema tagatud kohapealne, omaenda pädevusele ja süsteemidele toetuv tõhus toimimine. See tähendab, et ka kõige tõsisemate stsenaariumide puhul peab olema Eestis tagatud vajalik kohapealne tehniline pädevus.
Mida laiapindsem on Eesti riigikaitse, seda vastupidavamad suudame olla ning seda paremini suudame toime tulla eri kriisidega. Tehnikaülikoolil on läbi aastate olnud märkimisväärne õppetegevusalane koostöö Eesti organisatsioonidega, eeskätt kaitse- ja julgeolekualaste kursusetööde tegemise kaudu.
Küberkaitse kohtub tehisintellektiga
TalTechi küberkaitsealane magistriõpe sai praegusel kujul alguse 2009. aastal. Küberkaitse valdkonnas on koostööpartneriteks olnud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning kaitseministeerium. Seejuures on riigiasutuste suunal ja kaitsevaldkonna kontekstis küberturbealase koostöö arendamisel märkimisväärne potentsiaal, mida on võimalik edaspidi tulemuslikult rakendada.
Ülikoolis on professor Rain Ottise eestvedamisel korraldatud tsiviil- ja militaarsuunitlusega küberturbeõppusi ning juhendatud temaatilisi doktori- ja magistritöid. Oluliseks koostööpartneriks on olnud NATO Küberkaitsekoostöö Keskus Eestis.
TalTechis uurivad doktorandid, kuidas siduda küberturbe teemasid tehisintellektiga. Esimene doktorant küberturbe ja tehisintellekti lõimimise valdkonnas on jõudnud juba kaitsta doktorikraadi. Lisaks on olemas potentsiaal kosmoseküberturbe-alase pädevuse arendamiseks ning postkvantkrüptograafia-alase pädevuse kujundamiseks. Ühtlasi tuleb pöörata tähelepanu võimalikele tulevastele küberturbeõppustele ja -operatsioonidele ning analüüsida tehisintellekti mõju küberturbe valdkonnale.
Mida laiapindsem on Eesti riigikaitse, seda vastupidavamad suudame me olla ning seda paremini suudame toime tulla eri kriisidega.
TalTechis uurivad doktorandid võimalusi küberturbe teemasid tehisintellektiga siduda. Pilt on illustratiivne. Foto: Boitumelo/Unsplash
Drooninduse baaskursus gümnaasiumidele, uued kompetentsid Eestile
Laiapindse riigikaitse kontekstis on oluline Tehnikaülikooli Eesti gümnasistidele juba lähiajal pakutav drooniõpe. 2025. aasta mais kohtusime Kaitseressursside Ameti esindajatega, et luua Euroopa finantsvahendite toel Eesti üldhariduskoolidele spetsiaalne drooninduse õppeprogramm. Professor Raivo Selli eestvedamisel on võetud eesmärgiks vahendada ülikoolis droonide kasutamise ja lennutamisega seotud teadmisi gümnasistidele.
Drooninduse baaskursus on praegu väljatöötamisel ning seda piloteeritakse, et võtta kursus seejärel Eesti gümnaasiumides valikkursuse vormis laialdaselt kasutusele.
Alates 2020. aastast on ülikoolis leidnud valdkonna eksperdi, lektor Tõnu Tombergi juhtimisel aset erikursus, mis keskendub lõhkematerjalide käitlemisele ja erilõhketööde läbiviimisele. 6 EAP mahuga erikursus algab lõhkematerjalide A-st ja B-st, käsitleb plahvatuse füüsikat ja keemiat ning lõpeb valdkondliku kursusetöö ja eksamiga. Erikursusel on osalenud ligikaudu poolsada inimest erinevatest Eesti organisatsioonidest, sealhulgas kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi haldusalast ning kaitsetööstuse ettevõtetest. Erikursuse läbimise järel on võimalik taotleda lõhkaja ja lõhkemeistri kutset.
Lõhkematerjalide valdkonnas aitab ülikool luua Eestis kõrgenergeetiliste materjalide alast pädevust; selleks oleme saatnud neli üliõpilast magistriõppesse Pardubice Ülikooli Tšehhi Vabariigis. Selline spetsialiseeritud väljaõpe on Eesti jaoks strateegiliselt oluline, kuna vastav pädevust on me riigis praegu vägagi piiratud hulgal. Magistriõppe lõpetanud spetsialistid asuvad tulevikus tööle nii Eesti lõhkeainetööstuses kui ka Tehnikaülikooli laboris. Valdkonna magistritaseme pädevusele toetudes liigutakse edasi doktoritaseme suunas.
Ülikoolipere panus
Laiapindse riigikaitse kontekstis on oluline kogu ülikooli liikmeskonna panus. Paljud ülikooli liikmed kuuluvad reservistidena Eesti Kaitseväe ridadesse, mitmed neist on aktiivsed Kaitseliidu liikmed. Tehnikaülikooli kui organisatsiooni puhul on oluline riigikaitsesse panustamist soodustada ja väärtustada – see tähendab, et võimaldatakse ja toetatakse osalust vastavates tegevustes.
2024. aasta kevadel pälvis TalTech kaitseminister Hanno Pevkuri käskkirjaga „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustuse silmapaistva panuse eest riigikaitsesse. Ülikooli tänati selle eest, et reservväelastele antakse võimalus osaleda õppekogunemistel, mis annab seeläbi Eesti riigikaitsesse laiema panuse ning pakub eeskuju teistelegi ettevõtetele ja organisatsioonidele.
Laiapindse riigikaitse kontekstis on oluline Tehnikaülikooli Eesti gümnasistidele juba lähiajal pakutav drooniõpe.