Trialoogi toimetaja
Krooniline neeruhaigus puudutab hinnanguliselt mingil eluhetkel iga kümnendat inimest. Just nende patsientide jaoks teeb TalTechi tervisetehnoloogiate instituudi doktorant ja PERHis neeruarstina töötav Annika Adoberg uurimistööd, mille eesmärk on muuta ravi täpsemaks ja personaalsemaks ning pikemas vaates tervist paremini hoidvaks.
„Kroonilise neeruhaigusega patsiendi suurim risk ei ole mitte neeruhaigus ise, vaid südame-veresoonkonna haigused, mis selle haiguse käigus väga kiiresti arenevad,“ selgitas Adoberg.
Tema uurimistöö keskendub patsientidele, kes vajavad neeruasendusravi, eelkõige hemodialüüsi. Fookus ei ole üksnes sellel, kuidas inimene haigusega elus püsib, vaid ka sellel, et haigus võimaldaks inimesel elada võimalikult kvaliteetselt.
Soov muuta dialüüs patsiendipõhiseks
Hemodialüüs on paljudele neeruhaigetele elupäästev, kuid igapäevast elukorraldust oluliselt muutev protseduur. See toimub kolm korda nädalas neli tundi korraga, mis tähendab pikka aega haiglakeskkonnas, väsimust ja piiranguid igapäevaelus. Adoberg selgitas, et patsiendid on oma põhihaiguse ja ainevahetuse poolest väga erinevad ning seetõttu peaks ravi olema personaliseeritud.
Just siin näeb ta suurimat arenguvõimalust. „Meie eesmärk on, et dialüüs oleks võimalikult patsiendipõhine – et see sobiks inimese kehale ja parandaks ka tema enesetunnet,“ ütles Adoberg.
Tema doktoritöö uurib mehhanisme, mille kaudu neeruhaigusega patsientidel kiireneb veresoonte lupjumine. Erinevalt tervetest inimestest mõjutavad nende veres ringlevad jääkained – nn ureemilised toksiinid – veresooni kahjulikult. Selle tagajärjel kiireneb südame-veresoonkonna haiguste areng ning bioloogiline vananemine, mis ei vasta patsiendi tegelikule vanusele.
Uurimistöö ambitsioon ei piirdu üksnes dialüüsiajaga. Pikemas vaates soovib Adoberg jõuda sekkumiseni juba enne, kui patsient dialüüsi vajab. „Ideaalis tahaksime neid protsesse pidurdada juba siis, kui neerufunktsioon hakkab halvenema, mitte alles siis, kui inimene on oma neerufunktsiooni suuresti kaotanud,“ ütles ta.
„Meie eesmärk on, et dialüüs oleks võimalikult patsiendipõhine – et see sobiks inimese kehale ja parandaks ka tema enesetunnet.“
Eestis tehakse igal aastal umbes 50 neerusiirdamist. Neer võib pärineda kas elusdoonorilt – enamasti patsiendi lähedaselt – või organdoonorluse kaudu. Foto: Pexels
Neeru annetavad eelkõige lähedased
Neeruasendusravi puhul on neerusiirdamine alati eelistatuim lahendus. Ükski masin ei suuda asendada päris neeru tööd ning seetõttu ei ole siirdamine viimane, vaid parim valik patsientidele, kelle oma neerud enam ei toimi.
Eestis tehakse igal aastal umbes 50 neerusiirdamist. Neer võib pärineda kas elusdoonorilt – enamasti patsiendi lähedaselt – või organdoonorluse kaudu. Adobergi sõnul on just elusdoonorluse teema viimastel aastatel rohkem esile kerkinud, kuigi sellele on keeruline anda üheselt mõõdetavat trendihinnangut.
Tema hinnangul on muutuse taga eelkõige teadlikkuse kasv ja hirmude vähenemine. „Ma arvan, et inimesed lihtsalt kardavad vähem – paljudes välisriikides on ammu tavapärane, et neer saadakse lähedaselt,“ selgitas ta.
Oluline on ka see, et doonoreid uuritakse väga põhjalikult ning neeru annetamine ei too kaasa elukvaliteedi langust. „Kui inimene on terve, elab ta ühe neeruga täiesti normaalset elu – tuleb lihtsalt regulaarselt kontrollis käia,“ ütles ta.
TalTech – koht, kus meditsiin kohtub tulevikuga
Adobergi sõnul avab TalTechis tehtav koostöö tervisetehnoloogide ja inseneridega arstidele täiesti uue vaatenurga. „Meditsiinitehnoloogia annab oskuse unistada – mõelda lahendustele, mida igapäevapraktikas veel ei eksisteeri,“ ütles ta.
TalTechi tugevus seisneb Adobergi hinnangul eeskätt uute tööriistade ja lähenemisviiside loomises, mitte olemasoleva meditsiinipraktika kordamises. Fookuses on küsimused, kuidas mõõta ja jälgida protsesse, mis seni on jäänud nähtamatuks, ning kuidas nende andmete abil liikuda senisest enam varajase sekkumise ja ennetuse suunas.
Tema doktoritöös kasutatakse näiteks optilist monitoorimist – meetodit, mis ei ole veel igapäevases ravipraktikas laialdaselt kasutusel, kuid on juba andnud vihjeid selle kohta, millises suunas ravi tulevikus arendada.
Adoberg näeb end lülina haigla ja ülikooli vahel, tuues teaduses sündivad ideed kliinilisse mõtlemisse ning viies igapäevased raviküsimused tagasi uurimistöö lähtepunktiks. Tema töö eesmärk ei ole üksnes elu pikendamine, vaid ka selle kvaliteedi parandamine – nii patsientide kui ka nende lähedaste jaoks. „Kui suudame kroonilise neeruhaiguse kulgu ja seeläbi ka veresoonte kiirenenud vananemist pidurdada, tähendab see paljudele inimestele rohkem häid ja sisukaid eluaastaid.“
„Meditsiinitehnoloogia annab oskuse unistada – mõelda lahendustele, mida igapäevapraktikas veel ei eksisteeri.“
