Trialoogi toimetaja
Miks maksavad mobiilsideteenused ühes riigis rohkem kui teises? TalTechi vilistlane Kaidi Ristal leidis oma magistritöös, et hinnataset mõjutavad ühtaegu nii konkurents, riigi jõukus, inimeste hajutatus kui ka mobiilsideettevõtte omandus. Kõige selgemalt kergitab hinnataset siiski turu koondumine väheste ettevõtete kätte.
Ärirahanduse ja majandusarvestuse magistrant Ristal uuris, kas mobiilsideettevõtte omanikutüüp on seotud teenuste hinnatasemega ning millist rolli mängib see teiste turgu mõjutavate tegurite hulgas.
Ta võttis vaatluse alla 33 mobiilsideettevõtet – 8 Baltikumi ja 25 Põhjamaade oma – ning võrdles nende 2020.–2024. aastast pärit andmeid. Ristal eristas üksteisest eraomandis ettevõtted ning vähemalt 20-protsendilise riikliku osalusega firmad.
„Hinnataseme kujunemist ei saa taandada ühele lihtsale seletusele või konkreetsele muutujale. Hinda mõjutavad samaaegselt konkurents, majanduskeskkond, asustusstruktuur ja ettevõtete omanikutüüp ning nende mõju tuleb vaadelda tervikuna,“ rõhutas Ristal.
Side hind määrab ligipääsu digimaailmale
Mobiilsideteenuse hind võib tunduda lihtsalt kui üks rida igakuisel arvel, kuid Ristali sõnul on küsimus palju laiem. Inimeste töö, haridus ja juurdepääs avalikele teenustele on hakanud üha enam sõltuma internetiühendusest: „Kui hind muutub inimese jaoks liiga kõrgeks, ei ole küsimus enam mitte ainult kuutasus, vaid ka info ja digitaalsete teenuste taskukohasuses ja kättesaadavuses.“
Oma magistritöö hinnataseme näitajaks valis Ristal üksikute mobiilipakettide asemel ettevõtete keskmise tulu ühe kasutaja kohta (lühendatult ARPU). Sedamõjutavad lisaks kuutasule ka klientide valitud paketid, lisateenused ja tarbimisharjumused. Seega aitab ARPU võrrelda, mil määral suudavad eri riikide ettevõtted ühe kliendi pealt teenida.
Ristal kogus andmeid ettevõtete majandusaasta aruannetest, riiklike regulaatorite statistikast ja Eurostati andmebaasidest. Seejärel sai ta uurida, kuidas mõjutavad ettevõtete tulutaset omandivorm, konkurentsiolukord, investeeringute maht, inimeste paiknemine riigis ja riigi jõukus.
„Hinnataseme kujunemist ei saa taandada ühele lihtsale seletusele või konkreetsele muutujale. Hinda mõjutavad samaaegselt konkurents, majanduskeskkond, asustusstruktuur ja ettevõtete omanikutüüp ning nende mõju tuleb vaadelda tervikuna.”
Mobiilsideteenuse hind võib tunduda lihtsalt kui üks rida igakuisel arvel, kuid Ristali sõnul on küsimus palju laiem. Inimeste töö, haridus ja juurdepääs avalikele teenustele on hakanud üha enam sõltuma internetiühendusest. Foto: Pexels
Riigi osalus, kõrgem tulutase
Ristali valimi kohaselt andsid riigi osalusega mobiilsideettevõtted kasutaja kohta suuremat keskmist tulu kui eraomandis ettevõtted. Seos püsis ka siis, kui oli võetud arvesse konkurentsi, investeeringuid, rahvastiku paiknemist ja riikide jõukust.
See ei tähenda siiski, et riigi osalus põhjustaks automaatselt kõrgemaid mobiilsidehindu. Ristal tuvastas küll statistilise seose, ent uuritud ettevõtted tegutsevad väga erineva majandusliku olukorra ja turustruktuuriga riikides. „Omanikutüüp ei olnud kõige tugevam hinnataset selgitav tegur,“ tõdes ta.
Kõige tugevamalt oli ettevõtete keskmise tuluga seotud turukontsentratsioon ehk teenusepakkujate arvu ja turuosa suuruse vaheline seos. Mida vähem ettevõtteid teenust pakuvad, seda suurem osa turust igaühele jääb ning seda paremat keskmist tulu nad omavahel jagavad.
Ristali tulemuste põhjal mõjutab seega mobiilsideteenuste hinnataset kõige rohkem konkurents. Kui kliendil tuleb valida vähemate teenusepakkujate vahel, ei pruugi turgu jagavad ettevõtted tunda survet hindu madalamal hoida.
Hinnataset aitab selgitada ka riikide jõukus ja asustusstruktuur. Jõukamates riikides võivad inimesed olla harjunud intensiivsema tarbimise ja kallimate teenustega. Hõreda asustusega riikides peavad ettevõtted aga rajama ja hooldama suurema territooriumiga ja vähemate klientidega võrku.
Investeeringute mahu ja ettevõtete keskmise tulu vahel ei suutnud Ristal statistiliselt olulist seost tuvastada. Üks võimalik põhjus võib peituda tema sõnul telekommunikatsioonisektori investeeringute pikaajalisuses, mistõttu ei pruugi nende mõju võrguarendamisega samaaegselt avalduda.
Ühest seletusest ei piisa
Ristali analüüs näitas, et mobiilside hinnataset mõjutavad korraga mitu tegurit ning kõiki riikide- ja ettevõtetevahelisi erinevusi ei õnnestunud mudeliga selgitada. Tema hinnangul tuleks edaspidi uurida põhjalikumalt regulatsiooni ja turu suuruse mõju.
Suurematel turgudel saavad ettevõtted jagada võrgu rajamise ja hooldamise kulusid rohkemate klientide vahel, väiksematel turgudel võib sama taristu ülalpidamine osutuda igale kasutajale kallimaks. „Huvitav oleks laiendada analüüsi Balti- ja Põhjamaadest väljapoole, et hinnata, kuivõrd hästi saab kanda käesoleva uuringu tulemusi üle teistele riikidele ja turgudele,“ märkis Ristal.
„Omanikutüüp ei olnud kõige tugevam hinnataset selgitav tegur.”
Kommentaar: Ristali magistritöö juhendaja, TalTechi ärikorralduste instituudi vanemlektor Paavo Siimann
Ristali magistritöö väärtus ei seisne mitte üksnes saadud tulemustes, vaid ka selles, kuidas Kaidi ühendas ettevõtete finantsandmed turu-, demograafiliste ja makromajanduslike näitajatega. Sedasi tekitas ta raamistiku, mille abil saab hinnataset käsitleda ettevõtte strateegiliste valikute ja turukeskkonna koosmõjus.
Oluline on ka metoodiline kainus: töö eristab selgelt statistilist seost põhjuslikust mõjust ega paku keerulisele küsimusele liiga lihtsat vastust. Praktiline väärtus seisneb eelkõige selles, et töö aitab juhtida hinnadiskussiooni lihtsustatud vastandustest kaugemale.
Magistritöö tulemustest ei tohiks lugeda välja väidet, et riigi osalus muudab mobiilsideteenused kallimaks. Omanikutüübi kaudu võivad ilmneda ka ettevõttele seatud eesmärgid, võrgu ulatus, investeerimisloogika või ettevõtet mõjutava turu eripära. Samuti ei ole töös kasutatud ARPU otsest hinnakirjahinda, vaid seda mõjutavate teenuste tarbimismahtu ja klientide valitud pakette.
Minu jaoks on kõige olulisem, et magistritöö vaatest tuleb pöörata tähelepanu eelkõige tegeliku konkurentsi toimimisele, mitte ainult ettevõtete arvule või omandivormile. Kui ettevõtete turupositsioonid on stabiilsed ning kliendid nende vahel vähe liiguvad, võib ka mitme operaatoriga turul hinnasurve nõrgaks jääda.
Regulaatoritele annab töö põhjuse analüüsida reklaamitud paketihindade kõrval klientide tegelikke kulusid, teenuse kvaliteeti, operaatori vahetamise aktiivsust ja väiksemate teenusepakkujate turulepääsu. Ettevõtted saavad magistritöö toel võrrelda oma hinnataset teiste riikidega, kuid võrdlemisel tuleks võtta arvesse ka võrgu kvaliteeti ja klientidele pakutavat väärtust.
Edaspidi tasuks uurida konkreetseid muutusi, näiteks uue operaatori turule tulekut, ettevõtete ühinemist või omandivahetust. Sellised sündmused võimaldaksid hinnata senisest täpsemalt mitte ainult tegurite omavahelist seost, vaid ka nende võimalikku mõju hinnakujundusele.
