Mida sülg suhu toob? TalTechi hargettevõte politseil abiks

Mida sülg suhu toob? TalTechi hargettevõte politseil abiks. 15.10.2025. Kui seni on narkootikumide testimine nõudnud kas laborikatseid või ebatäpseid kiirteste, siis Drug Hunter pakub õiguskaitseorganitele täpset ja kiiret lahendust, mida saab kasutada otse politseibussis või jaoskonnas. “Sihtasutuse toetus kinnitab meie teadustöö ning selle rakendamise kvaliteeti ja olulisust,” rääkis SafePAS-i kaasasutaja, TalTechi loodusteaduskonna keemia ja biotehnoloogia instituuti innovatiivse analüütika nooremprofessor Jekaterina Mazina-Šinkar. Politsei vajadusest sündinud teaduslik läbimurre SafePAS-i tagant avaneb aastatepikkune teadus- ja arendustöö. Mazina-Šinkar ütles, et tema doktoritöö keskendus narkootiliste ainete tuvastamisele bioloogilistes proovides ja uute kiirete analüüsimeetodite arendamisele. Idee uue seadme loomiseks sündis aga mitte laborilaua taga, vaid politseitöö praktilisest vajadusest: „Politsei pöördus ülikooli poole, sest senised sõeltestid polnud piisavalt kindlad.“ Esimesed prototüübid valmisid juba ligi kümme aastat tagasi, 2015. aastal. Järgnevad aastad kulgesid arenduse, katsetuste ja läbirääkimiste tähe all. Hiljuti saadud EIS-i toetus annab ettevõttele võimaluse töötada välja Drug Hunteri portatiivsema mini-versiooni, mida saab kasutada otse politseiautos. „Eesmärk on, et testida saaks kiiresti ja igal pool, mitte ainult jaoskonnas või suuremas politseibussis,“ ütles Mazina-Šinkar. Kuigi hetkel on Eesti Politsei Drug Hunteri ainus maksev klient, on saadud toetuse najal kavas vallutada ka teiste riikide turud. Mazina-Šinkar rääkis, et juba on leitud partnerid Leedust ja Tšehhimaalt, potentsiaalsed koostööpartnerid on olemas ka Iisraelis ja Türgis. Järgmise 12–18 kuu jooksul suunatakse fookus Euroopa turule – eelkõige Balti riikidele, Poolale, Ühendkuningriigile ja Prantsusmaale. Toetus ei kata vaid arendus- ja turustamissuundi. Selle kõrval kaardistatakse tootmist, et muuta protsess kiiremaks ja efektiivsemaks ning lühendada tarneaega, mis kestab praegu ligikaudu pool aastat. „Eesmärk on, et testida saaks kiiresti ja igal pool, mitte ainult jaoskonnas või suuremas politseibussis.” Selgus minutite, mitte kuudega Tänane patrull teeb kiirteste nn rasedustesti moodi ribatestiga. See annab tarvitatud aine klassi kohta ainult vihje, kuid ei näita, millise ainega on täpsemalt tegu või kui suures koguses seda organismis leidub. Testi tulemus on sageli ebatäpne – sõltuvalt testist on valepositiivseid tulemusi 20–40% ringis. See tähendab, et kahtluse alla võib sattuda täiesti kaine inimene, kelle sõit katkeb ja ta saadetakse ekspertiisi. Edasi tuleb oodata. Eestis on järjekorrad küll mõne teise riigi omadest lühemad, kuid võivad siiski venida kuupikkusteks. Seni ei tohi inimene rooli istuda ning ta viibib teadmatuses. Kui ekspertiis näitab, et tulemus oli negatiivne, maksab kulud politsei; kui positiivne, siis rikkuja. SafePasi seade muudab testimise märgatavalt täpsemaks. „See mõõdab mitte ainult aine olemasolu organismis, vaid ka kogust – kui palju tegelikult on süljes keelatud ainet. Kvantitatiivne tulemus võimaldab hinnata ka kasutamise aega: kui tase on kõrge, on ainet tarvitatud hiljuti; kui madal, võib tegu olla päevadetaguse jäägiga.” Aeg on politsei jaoks oluline näitaja, sest annab võimaluse otsustada, kas inimene tuleks ülepea ekspertiisi saata või mitte. SafePas ei asenda laborit, kuid võimaldab lahendada suure osa juhtumitest kohapeal – kinnitavat laboriekspertiisi vajavad vaid uued või keerukad ained. See tähendab vähem valepositiivseid ja tarbetuid ekspertiise ning laiemas plaanis suurt ajavõitu ning ressursisäästu – seda nii politseile kui ka kontrollitavatele. „See mõõdab mitte ainult aine olemasolu organismis, vaid ka kogust – kui palju tegelikult on süljes keelatud ainet. Kvantitatiivne tulemus võimaldab hinnata ka kasutamise aega: kui tase on kõrge, on ainet tarvitatud hiljuti; kui madal, võib tegu olla päevadetaguse jäägiga.” Aeg kui kõige kallim ressurss Mazina-Šinkar tunnistas, et senine hargettevõtlusteekond pole olnud sugugi lihtne. Tagasivaates tõi ta välja õpetliku tõdemuse, mille kohaselt on aeg kõige kriitilisem ressurss. „Kõike korraga ei jõua – tuleb otsustada, mis on päriselt tähtis, ja liikuda edasi sammhaaval.“ Ta tõdes, et süvatehnoloogias liiguvad asjad paratamatult pikkamisi. Ühelt poolt on vaja teaduslikku tõestust, teisalt toimivat toodet ja vastavust nõuetele – ning need kolm tegurit ei käi kunagi samas rütmis. Mazina-Šinkari sõnul on süvatehnoloogias võimalik jõuda eduni ainult kannatliku meele ja hästi paika seotud prioriteetide abil. Kõige närvesöövam pole tema sõnul olnud mitte teaduslikud ega tehnoloogilised küsimused, vaid hargettevõtlusega kaasnev administratiivne asjaajamine – intellektuaalomandi kokkulepped, dokumentatsioon, läbirääkimised ja ootamine: „Need protsessid võivad võtta aastaid. Dokumentide vormistamine on raske aeg, sest väljastpoolt võib jääda mulje, nagu ei juhtukski midagi.“ Mazina-Šinkar tunnistas, et ette on tulnud ka hetki, mil ta tahtis kõigele käega lüüa. „Aga siis saad aru, et kui sa loobud, ei vii keegi seda ideed enam lõpuni.“ Just sellised äratundmishetked on tema sõnul õpetanud visadust, võimet oma mõtet ja ideed kaitsta – oskust, mida läheb ettevõtluses iga päev vaja. „Kõike korraga ei jõua – tuleb otsustada, mis on päriselt tähtis, ja liikuda edasi sammhaaval.“ Kommentaar. Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakonna süüteomenetluse grupijuht Andres Kirsing: Drug Hunteri ja TalTechi ühisprojekt tuli meie lauale esimest korda 2020.aastal. Teadlaste eesmärk oli töötada välja laboratoorsetel tulemustel põhinev narkoanalüsaator, mida saaks Eesti politseis kasutada narkootilise aine tarvitajate ja narkojoobe tuvastamisel. Meie ülesanne oli anda projekti algatajatele tagasisidet ja pakkuda omapoolseid arendusideid, mistõttu panime seadmed reaalsetes situatsioonides proovile. Uue võimaliku töövahendi aktiivne testimine toimus 2021. aastast 2022. aasta esimese pooleni. Katsetasime seadmete efektiivsust Eestis toimunud suurematel sündmustel (nt festivalidel) ning samuti ka liiklusjärelevalvereididel.  Süüteomenetluses kasutati narkoanalüsaatori Drug Hunter tulemusi esimest korda 2022. aasta juulis. Projekti lõpus anti Eesti politseile üle kaks Drug Hunter narkoanalüsaatorit. Neid seadmeid on kiirtestidest mugavam kasutada. Drug Hunter põhineb kapillaarelektroforeesi (KE) tehnoloogial, mis suudab tuvastada narkootiliste ainete olemasolu süljeproovides vähem kui 5 minutiga. Erinevalt traditsioonilistest meetoditest (s.t ühekordsetest indikaatorvahenditest ehk süljetestidest), mis vajavad keerukat laboratoorset analüüsi ja toovad sageli kaasa valepositiivseid tulemusi, on uus seade lihtne ja täpne – tänased kiirtestid jäävad tehnoloogilisele vahenditele lihtsalt alla. Samuti kalduvad inimesed tehnoloogiat kiirtestidest rohkem usaldama. Oli juhtum, kui kontrollisime politseioperatsioonil sõidukijuhi kainust ning kiirtest näitas, et mees on tarvitanud kokaiini. Ehkki juht eitas esialgu narkootilise aine tarvitamist ning selleks, et asi üle kontrollida, oleksime pidanud minema haiglasse uuringutele, pakkusime härrale välja, et teeme Drug Hunteri abil kontrolltesti. Mees oli tehnoloogiaseadmel põhineva testiga nõus ning kui test osutus taaskord positiivseks, pidi ka temagi tõdema, et tehnoloogiaga pole mõtet vaielda ning tunnistas tarvitamist. Seega lühendas Drug Hunter tunduvalt tervet menetlusprotsessi. Lisaks valmib testi lõpus kokkuvõte süljes tuvastatud ainetest, sh narkootikumidest. Tulemus prinditakse seadmest kohe välja, ning see lisatakse asitõendina süüteomenetluse materjalidele. Erinevalt traditsioonilistest meetoditest (s.t ühekordsetest indikaatorvahenditest ehk süljetestidest), mis vajavad keerukat laboratoorset analüüsi ja toovad sageli kaasa valepositiivseid tulemusi, on uus seade lihtne ja täpne – tänased kiirtestid jäävad tehnoloogilisele vahenditele lihtsalt alla.