Mida parem mereanalüüs, seda parem mereringe

Mida parem mereanalüüs, seda parem mereringe. 05.02.2025. Esimesel targa mere fookustippkeskuse aastaseminaril 14. jaanuaril 2025 kohtusid teadlased ettevõtjate ja riigiesindajatega, et arutada Eesti meremajanduse arengu- ja innovatsioonivõimalusi. Fookustippkeskuste programmi käivitas TalTechi ettevõtlusprorektor Erik Puura 2024. aasta algul. Algselt oli tegu ideekorjega, mille eesmärk oli pakkuda ettevõtjatele ja ühiskonnale tõhusamalt süstematiseeritud teavet ning koostööd, ja luua terviklikke ja strateegilisi valikuid ja väljakutseid valdkondades, mis on nii riiklikult kui ka globaalselt eluolulised. Targa mere tippkeskuse idee esitaja, juhi ja eestvedaja, TalTechi Kuressaare kolledži direktori Merit Kindsigo sõnul keskendub keskus neljale fookusteemale: digitaalsed kaksikud, targad tehnoloogiad, situatsiooniteadlikkus ning jätkusuutlik merekeskkond, näiteks rohelised koridorid ning operatiivne okeanograafia. „Eesti merendusel on riigi majanduses ja rahvusvahelises kuvandis oluline roll. Meri pole ainult majanduslike võimaluste, vaid ka julgeoleku ja keskkonnasäästlikkuse allikas. Keskuse visiooni kohaselt on vaja lühendada teekonda idee tekkimisest praktilise rakenduseni,“ rõhutas Kindsigo. „Ülikooli teadusmaastik on keeruline ja infotulvas võib olla teadlaste kui ka koostööpartnerite jaoks keeruline navigeerida. Fookustippkeskus on võtnud eraldi eesmärgiks tegutseda platvormina, mis lihtsustaks arusaama teadusvõimekusest ja tõhustaks välise osapoole teekonda innovatsioonialaste ressurssideni – keskuse tegemistesse on kaasatud kõik teaduskonnad ning merega otseselt või kaudselt seotud üksused. Võib öelda, et oleme katalüsaator, mis kiirendab teaduslike avastuste liikumist praktiliste lahendusteni,“ ütles keskuse juht. „Eesti merendusel on riigi majanduses ja rahvusvahelises kuvandis oluline roll. Meri pole ainult majanduslike võimaluste, vaid ka julgeoleku ja keskkonnasäästlikkuse allikas.” Turvalisus, jätkusuutlikkus ja koostöö Taristuminister Vladimir Sveti sõnul moodustab meremajandus umbes 4% Eesti SKT-st, kuid sektori hinnangul on kasvuruumi veel teise 4% jagu. Eesmärgi saavutamiseks on oluline keskenduda kolmele põhiteemale: turvalisus, jätkusuutlikkus ja koostöö. „2024. aasta jõulud jäävad Eesti merendusajalukku kui aeg, mil võimendusid merealuse infrastruktuuri ja varilaevastikuga seotud ohud. Läänemeres ja ülemaailmselt on suurenenud rünnakud veealustele kaablitele ja hübriidohud, mis on sageli pärit Venemaalt. Eestil ei saa kunagi olema nii suurt laevastikku, et kõiki ohte personaalselt neutraliseerida, kuid tehnoloogia areng pakub uusi võimalusi. Näiteks “Merehundi” projekt loob platvormi, mis ühendab omavahel veealust ja -pealset infrastruktuuri jälgivad, analüüsivad ja kaitsvad drooni-, roboti- ja tehisintellektilahendused,“ rääkis Svet. Lisaks julgeolekuohtudele tuleb Sveti sõnul pöörata tähelepanu ka keskkonnaohtudele. Eesti vetes leidub arvukalt 20. sajandi konfliktidest pärit laevavrakke, mis kujutavad tänaseks reaalset ohtu keskkonnale. Ohtude efektiivseks maandamiseks tuleb investeerida nii piirivalve jõustamisse kui ka keskkonnariskide maandamisse. „Kliimaneutraalsuse poole on meremajanduses keerulisem liikuda kui maismaal. Fossiilkütusel töötavate laevade asendamine elektrilaevadega nõuab mitte ainult uusi aluseid, vaid ka investeeringuid sadamate laadimistaristu arendamiseks,“ ütles minister. „Valitsus investeerib uue algatusena 25 miljonit eurot laevade moderniseerimise programmi, mis peaks tooma Eestisse uusi tööstusi ja arendama jõudsalt kohalikku kompetentsi. Lisaks toetatakse Euroopa Liidu ookeanidele mõelduddigitaalsete kaksikute projekti, mis ühendab meremajanduse arendamise keskkonnahoiu ja tehnoloogilise innovatsiooniga.“ Meremajanduse arendamisel on Sveti hinnangul äärmiselt oluline ka koostöö. „Riik saab olla teerajaja, kuid innovatsiooni viivad ellu erasektor ja teadusasutused. Eesti väiksus võimaldab paindlikkust, kuid kiire edasiliikumine eeldab regulatsioonide lihtsustamist ja koostöö parandamist. Riigi ja erasektori koostööl on tehnoloogiate kiireks rakendamiseks,“ märkis Svet. Sama oluliseks peab minister rahvusvahelist koostööd. „Venemaa jätkuv hübriidoht nõuab rahvusvaheliselt ühtlustatud vastust. Samas on merekeskkonna säilitamine globaalne eesmärk, mis pakub uue innovatsiooni ja rahvusvahelise partnerluse väljavaateid.“ Eesti meremajanduse tulevik näeb ette nutikaid ja jätkusuutlikke lahendusi, milles käivad käsikäes turvalisus, koostöö ja keskkonnahoid. Selle saavutamiseks tuleb rakendada kõiki riigi parimaid teadmisi ja tehnoloogiaid. Sel juhul võiks Eestist saada eeskujulik mereriik, mis on valmis tulema toime nii kohalike kui ka globaalsete väljakutsetega. Meremajandus moodustab umbes 4% Eesti SKT-st, kuid sektori hinnangul on kasvuruumi veel teise 4% jagu. Kuidas saada mereriigiks? Mereväe ülem, kommodoor Ivo Värk küsis, kas Eesti saab end pidada mereriigiks? „Asume küll mere ääres, kuid pelk geograafia ei tee veel meist mereriiki. Mereriigi tunnusjooned peituvad pigem tema ambitsioonides, infrastruktuuris ja globaalses merelises kohalolekus. Mereriik suudab kasutada merd majandusliku rikkuse ja strateegilise võimu allikana ning arendada kaubalaevastikke, kalandust ja tugevat merendussektorit,“ ütles Värk. Eesti merevägi koosneb praegu umbes 700 inimesest, neljast divisjonist, treeningüksusest ja staabist. Kuigi meie merevägi on väikese riigi kohta märkimisväärne, tuleb arvestada piiratud ressurssidega. Mereväe põhivõimekused hõlmavad miinitõrjealuseid, mobiilseid radarisüsteeme ja mitmesuguseid jälgimissüsteeme, mis tagavad operatsiooniala turvalisuse. Mereväge on hädavajalik kaasajastada, kuna mitmed laevad vajavad peagi väljavahetamist. Samuti on oluline integreerida uusi tehnoloogiaid, näiteks autonoomseid süsteeme ja tehisintellekti, et vastata kaasaegsetele ohtudele. Baltikumi ja Läänemere regiooni julgeolek sõltub suuresti riikide ühisest tegutsemisest. Koos Rootsi, Soome ja Läti merevägedega on võimalik parandada situatsiooniteadlikkust ja reageerida paremini piirkondlikele ohtudele, olgu need tingitud siis inimtegevusest või looduskatastroofidest. Teadus- ja arendustegevuski on jõud, mis viib mereväge edasi. Akadeemilised partnerlused aitavad lahendada tehnoloogilisi väljakutseid ja aitavad rakendada nii kaitsetööstuses kui ka merendusõppes uusi teadmisi. Siiski on vaja rohkem pingutada, et meelitada ja koolitada oskuslikke mereväeinsenere ja -juhte. Mereriigi staatus eeldab riigi, tööstuse ja akadeemiliste partnerite vahelist tugevat koostööd. See ei ole ainult sõjaline eesmärk, vaid ka majandusliku ja tehnoloogilise arengu võti. “Mereriik suudab kasutada merd majandusliku rikkuse ja strateegilise võimu allikana ning arendada kaubalaevastikke, kalandust ja tugevat merendussektorit.” Innovatsioon nõuab visiooni ja pühendumust Merendusalase innovatsiooni hea näide on SRC Grupp, mis tegutseb laevade moderniseerimise ja tehnoloogiaarendusega ning on viimase 24 aasta jooksul viinud kõikjal maailmas ellu üle 5000 projekti. Lisaks Eestis asuvale peakontorile on ettevõttel kontorid Hollandis, Itaalias ja Ameerika Ühendriikides, mis pakuvad lahendusi seal, kus kliendid neid vajavad. „Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon (IMO) on seadnud eesmärgiks muuta laevandus 2050. aastaks  süsinikuneutraalseks. Hetkel kasutab 93% laevandusest fossiilkütuseid, peamiselt raskekütteõli. Alternatiivsete kütuste, metanooli ja muu taolise kasutuselevõtt on hädavajalik, kuid seotud mitmete küsimustega: kuidas kohandada mootoreid, hoiustada kütust ning muuta see kättesaadavaks?,“ rääkis SRC Grupi tegevjuht Hannes Lilp. Ettevõte on töötanud välja Methanol Superstorage-nimelise uuendusliku lahenduse, mis põhineb 25 mm paksusel, traditsioonilisi 600 millimeetrisi terasseinu asendaval, nn sandwich-struktuuril. See innovatsioon säästab märkimisväärselt ruumi ning on juba pälvinud juhtivatelt klassifikatsiooniühingutelt tunnustuse ja heakskiidu. Lilp rõhutas, et innovatsioon sai alguse selgest probleemipüstitusest ja klientide vajaduste mõistmisest. SRC Grupi edulugu Methanol Superstorage’i arendamisel tugineb olemasolevate tehnoloogiate kohandamisele, interdistsiplinaarsele koostööle ning grupi töökultuurile, mis soodustab loovust ja toetab uuenduslikkust. Innovatsioon ei ole ühekordne sündmus, vaid pidev, visiooni ja pühendumust eeldav protsess. Innovatsioon ei ole ühekordne sündmus, vaid pidev, visiooni ja pühendumust eeldav protsess. Kuhu liigub tehnikaülikool? TalTechi inseneriteaduskonna professor Kristjan Tabri sõnul keskendub targa mere fookustippkeskus ühelt poolt pikaajalistele, kliimast ja merekeskkonnast tulenevatele muutustele, kuid teisalt koondatakse üha enam tähelepanu ka lühiajalistele ja inimtekkelistele anomaaliatele. „Eesti kui mereriigi majandus ja julgeolek sõltuvad suuresti mere infrastruktuurist, sealhulgas veealustest kaablitest ja torujuhtmetest, avamere energiaprojektidest ning kala- ja vetikakasvandustest. Lisaks mõjutavad merd ja selle majanduslikku potentsiaali kiiresti arenevad tehnoloogiad ning inimtekkelised häiringud, näiteks see, kuidas laevade tegevus tekitab veealusele infrastruktuurile riske,“ rääkis Tabri. Keskuse eesmärk on tuvastada, prognoosida ja leevendada füüsilise jälgimisega nii lühi- kui ka pikaajalisi muutusi ja anomaaliaid, sh. koguda ja analüüsida uute andurite ja mudelite arendamiseks andmeid; viia läbi reaalajas andmeedastust ning “mängida läbi” ja modelleerida võimalikke situatsioone, mis võtavad arvesse erinevate mõjutegurite kumulatiivsust ja koosmõju ahelreaktsioonis. Siia alla kuuluvad näiteks laevade tekitatud ohud veealusele infrastruktuurile, või kliimamuutuste ja inimtegevuse koosmõju mereelupaikadele ja ökosüsteemidele. Ülikooli meresüsteemide osakond arendab uuenduslikku digitaalset merejälgimissüsteemi, mille eesmärk on parandada andmete kättesaadavust, tugevdada merekeskkonna kaitset ja toetada mereressursside tõhusamat haldamist. „Eestis töötatakse välja mitmesuguseid merekeskkonna seireprogramme, mis keskenduvad lindudele, kaladele, elupaikadele, reostusele, mürale ja muudele komponentidele. Kuid need ei paku terviklikku vaadet, neid rahastatakse erinevalt, selline praktika aga ei pruugi aga olla jätkusuutlik. Andmeid saab tihti kätte märgatava viivitusega, tagantjärgi, mitte reaalajas, mistõttu on keeruline, kui mitte suisa võimatu, teha kiireid ja täpseid otsuseid,“ selgitas meresüsteemide instituudi professor Urmas Lips. Arendatav süsteem, mida nimetatakse “digitaalseks merejäljeks”, ühendab ühtseks tervikuks sensorid, mudelid ja andmeanalüüsi platvormid. Süsteem hõlmab andmete kogumist, töötlemist ja visualiseerimist ja pakub merekeskkonna seisundist vahetut teavet. Digitaalse merejälgimise süsteemi arendamine aitab tagada kiire ja täpse, mereohutuse ja -kaitse parandamiseks vajaliku teabe. Digitaalsete kaksikute areng muutub samuti üha olulisemaks, seda eriti meretehnika ja säästva merekeskkonna valdkonnas. Eesti kontekstis arendatakse digitaalseid kaksikuid täpsete 3D-mudelite loomiseks, mis kajastavad Läänemere olukorda ja võimaldavad ennustada muutusi nagu kliimamuutused ja nende mõju. Digitaalne kaksik  ise on virtuaalne koopiamudel, mis võimaldab simuleerida erinevaid stsenaariume, nagu näiteks saastumise, reostuste, tormidega kaasneva veetaseme tõusu või mereehitiste ja -rajatiste mõju. „Meretehnika valdkonnas on suurenenud vajadus täpsete andmete järele, et hinnata ohtlikke olukordi nagu äärmuslikud tormid või veetase, mis mõjutavad näiteks sadamate ja infrastruktuuri turvalisust. Digitaalsed kaksikud pakuvad võimaluse arendada mudeleid, mis annavad reaalaegseid prognoose ja aitavad valmistuda paremini äärmuslikeks loodusoludeks,“ rääkis TalTechi meresüsteemide instituudi direktor ja professor Rivo Uiboupin. Euroopas arendatakse digitaalseid kaksikuid, mis prognoosivad tormide ja meretõusude mõju ning pakuvad andmeid merekeskkonna kvaliteedi ja erosiooni kohta. Lisaks sellele aitavad need tehnoloogiad hinnata keskkonnamõjusid, näiteks arvutada välja Läänemeres laevandusliiklusest tulenevate saasteainete dünaamikat. Digitaalse merejälgimise süsteemi arendamine aitab tagada kiire ja täpse, mereohutuse ja -kaitse parandamiseks vajaliku teabe. Vesinikutehnoloogia Olulisi samme on astutud ka rohetehnoloogiate edendamisel ning vesinikutehnoloogia kasutuselevõtul. Eesti Mereakadeemia programmijuhi Valentin Bratkovi sõnul keskendub vesinikuoru projekt, nn Hydrogen Valley (Eesti Vesinikuorg on riiklik vesinikupõhise majanduse arendusprojekt, mida veavad Alexela, Eesti Energia ja teadusasutused) vesinikule meres – selle tootmisele, ladustamisele ja kasutamise integreerimisele erinevates sektorites, sealhulgas laevanduses ja meretööstuses. See moodustab osa laiemast eesmärgist vähendada süsinikuheiteid ja edendada taastuvenergialahenduste kasutamist. „Eestil on vesinikutehnoloogiate arendamiseks ainulaadsed võimalused ja tugevused. Esiteks on riigil hästi arenenud digitaalne infrastruktuur, mis toetab vesinikuinnovatsiooni. Samuti leiab Eestist tugeva teadus- ja arendustegevuse kogemuse, mis ulatub globaalsete koostööpartneriteni. Eesti geograafiline asend, millega kaasneb tugev tuule- ja päikeseenergia potentsiaal, pakub võimalusi edendada vesiniku tootmist ja jaotamist,“ märkis Bratkov. Kui suudame ületada tänased väljakutsed nagu vesiniklaevade arendamine ja kasutuselevõtt, kasvab Eesti roll vesinikuoru arendamisel tulevikus veelgi. Sellised suuralgatused vajavad kontseptsiooni täideviimiseks riigi, teadusasutuste ja tööstuse tihedat koostööd. “Eestil on vesinikutehnoloogiate arendamiseks ainulaadsed võimalused ja tugevused.” Inimtekkeline surve kahjustab Läänemere ökosüsteeme Merebioloog Jonne Kotta hinnangul ohustavad kliimakriisid, inimtegevus ja ökosüsteemide kaod Läänemerd rohkem kui kunagi varem. Läänemere ökosüsteem on viimastel aastakümnetel olnud inimtegevuse, sh kalapüügi, laevaliikluse ja mikroplastide leviku tugeva surve all. See on toonud kaasa elupaikade kadumise, ökosüsteemi väheneva vastupidavuse ja mitmete liikide püsiva kadumise. „Kui kaotame ühe liigi, võime kaotada olulise osa ookeanide pakutavast biotehnoloogilisest potentsiaalist,“ rõhutas Kotta. Läänemere ökosüsteemide taastamiseks vajame aga keerukaid lahendusi, sh digitaalseid kaksikuid ja mudeleid, mis aitavad jälgida ja prognoosida ökosüsteemi muutusi; kumuleeruvate mõjude mõõtmist ning uusi tehnoloogiaid nagu droonid, satelliidid jmt. Samuti rõhutas professor Kotta vajadust ühendada andmeid ja teadmisi, et pakkuda poliitikakujundajatele teaduspõhiseid lahendusi. Kriitilise tähtsusega on siin Läänemereriikide koostöö, sealhulgas ühtne poliitika ja teadusalane tugi. Ilma kiirete ja tõhusate meetmeteta võivad ökosüsteemide kaod muutuda pöördumatuks. Eesti merenduse tulevik tugineb targa tehnoloogia, rahvusvahelise koostöö ja teaduse sünergiale. Targa mere fookustippkeskus kasvatab hoogsalt kandepinda, olemaks oluline platvorm, mis aitab viia teaduslikke lahendusi kiiremini praktikasse. Tänu riigi, teaduse ja tööstuse vahelisele tugevale koostööle on Eestil võimalik tõusta nii piirkondlikul kui ka globaalsel tasandil merenduse lipuriigiks. Targa mere fookustippkeskus kasvatab hoogsalt kandepinda, olemaks oluline platvorm, mis aitab viia teaduslikke lahendusi kiiremini praktikasse.