TalTechi Tudengifondi kommunikatsioonijuht
Geopoliitika ei ole enam taustamüra – see on saanud üheks olulisemaks jõuks, mis liigutab finantsturge. Investorid ei saa endale lubada silmade kinni hoidmist, kui maailmapoliitika määrab, kuhu raha liigub ja kust see kaob, kirjutab Mia Maria Grepp.
Investor, kes peab geopoliitikat endiselt teisejärguliseks, eksib. Viimaste aastate tormilised arengud on näidanud, et poliitilised sündmused ei ole enam pelgalt taustamüra – neist on saanud finantsturgude liikumapanev jõud. Tariifide tõus, valimistsüklite ebastabiilsus ja poliitikute üha julgemaid piire kompavad avaldused kujundavad investorite meelsust ja mõjutavad otseselt turukäitumist.
Poliitika mõju turgudele on hüppeliselt kasvanud
Rahututel aegadel, kui portfell sügavalt punases, võib kõhklema lüüa ka kogenud investor. Riske saab küll hajutada ja strateegiaid hoolikalt üles ehitada, kuid tõsiasi jääb – kogu pilti ei näe meist keegi.
Poliitika mõju investeerimiskeskkonnale ei ole iseenesest uus, kuid selle vahetus ja jõulisus on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Rahvusvahelise investeerimisuuringute ettevõtte Morningstari analüüsid kinnitavad, et poliitiliste sündmuste roll turgude kujundajana on viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt süvenenud. Tagasivaade suurematele kriisidele – olgu selleks Brexit, kaubandussõjad või sõjalised konfliktid – näitab, et mõju investoritele on ulatuslik, mitmetahuline ja järjest raskem ignoreerida.
Brexit on siinkohal hea näide. SEB kapitaliturgude maakler Erik Laur tõi TalTechi Tudengifondile esinedes välja, et Ühendkuningriigi soov oli saavutada suurem iseseisvus, kuid tegelikkus oli teistsugune: nael kukkus, investeeringud pidurdusid ja tööjõupuudus süvenes. Rahvusvahelise Vaalutafondi (IMF) ja Inglise Panga andmetel oleks Ühendkuningriigi majanduskasv Euroopa Liidu liikmena olnud märgatavalt kiirem.
Seega ei too poliitilised otsused alati kaasa soovitud majanduslikku kasu – investoritele võivad tagajärjed olla sootuks negatiivsed.
Poliitika mõju investeerimiskeskkonnale ei ole iseenesest uus, kuid selle vahetus ja jõulisus on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud.
Brexiti-vastane meeleavaldus Londonis, märts 2019. Foto: Sandro Cenni/Unsplash.
Samas ei maksa alahinnata poliitiliste muutuste võimet luua uusi võimalusi. Näeme seda näiteks Euroopa julgeolekupingete kontekstis.
Kaitsekulutuste kasv ja riikide strateegilisem julgeolekumõtlemine on tekitanud kaitsetööstuses uusi investeerimisperspektiive. Tegu pole lihtsalt kulutuste suurenemisega, vaid pikaajalise strateegilise nihkega. Saksamaa kaitsetööstuse liidri Rheinmetalli turuväärtuse kasv räägib enda eest – poliitika võib teatud sektorites olla kasvumootoriks.
Investoril tuleb hakata poliitikat tõsiselt võtma
Investoril tuleb hakata poliitikat tõsiselt võtma. Sageli määrab turgude suuna mitte niivõrd konkreetne otsus, vaid sellele eelnevad ja järgnevad ootused. See, mida poliitikud ütlevad ja tegemata jätavad, on investoritele vähemalt sama oluline kui majandusaruanded või ettevõtete kvartalitulemused.
Oluline on mõista, et muutus ei võrdu alati kahjuga. Ajalugu on korduvalt näidanud, et just ebakindlatel aegadel sünnivad kõige olulisemad uuendused – poliitiline kriis võib anda tõuke järgmisele tehnoloogilisele läbimurdele või uue majandusharu sünnile.
Ajalugu on korduvalt näidanud, et just ebakindlatel aegadel sünnivad kõige olulisemad uuendused.
Ent lõppkokkuvõttes jääb edukat investorit iseloomustama üks asi – suutlikkus säilitada pikem vaade. Poliitilised tuuled võivad pöörduda ootamatult, ent hästi hajutatud, teadlikult juhitud portfell peab vastu ka tormides.
