Kärpuk selgitas mängustatud turunduse mõtet lihtsalt: „See tähendab, et inimene on kaasatud, ta ei piirdu lihtsalt passiivse vaatamisega.“ Tegu võib olla näiteks viktoriini, loosimise või mõne muu lahendusega, mis ajendab inimest aktiivselt kaasa lööma, nii et ta teeks pelgast sõnumi lugemisest midagi rohkemat.
Kärpuki sõnul valitseb interaktiivse turunduse ja mängulisuse vahel õrn piir. „Kas küsimustele vastamist saab pidada mängustatuseks või tuleb seda käsitleda lihtsa interaktiivsusena? See on filosoofiline küsimus,“ ütles ta muheledes. Ent on oluline, et inimene oleks protsessis sees, sest kaasatus annab Kärpuki hinnangul paremaid tulemusi.
Adacti idee sündis konsultatsioonitöö kõrvalt. Kärpuk nägi, et ettevõtted kartsid mängustatud lahendusi, sest neil puudus sellega varasem kokkupuude. Selle asemel et veenda firmasid raha tundmatutesse kohtadesse paigutama, otsustas Kärpuk luua võimalikult lihtsasti mõistetava platvormi, kus olid juba eos olemas kõik mänguformaadid – näiteks loosimised, viktoriinid või ülesanded. Kliendi ülesandeks jäi vaid lisada vastavad visuaalid ja sõnumid. See lahendas suure osa hirmudest, sest ettevõttel polnud vaja nullist alustadat ega katsetamiseks suuri ressursse kulutada.
Juhuslik mõte viis idufirma rajamiseni
Kärpuk meenutas, et iduettevõte mõte tekkis üsna juhuslikult. „Nägin Singapuris ühte ideed, helistasin sõbrale, et talle ideed presenteerida ja nii me alustasime.“
Adact registreeriti ametlikult 2019. aasta lõpus, kuid tõsine arendus algas 2020. aasta alguses. Tiim oli väike ning koosnes vaid kolmest inimesest. Ämbreid kolistati omajagu, ent Kärpuki sõnul käib see ettevõtlusega kaasas. Eesmärk oli algusest peale luua midagi, millel oleks ka turul reaalne väärtus.
Ettevõtte mahamüümine polnud Kärpuki sõnul kordagi eesmärk omaette. „Andsime endast lihtsalt iga päev maksimumi ja kõik muu tuli ise.“ Ootamatu pööre saabus siis, kui Kärpukile kirjutas LinkedIn’is Optimove’i esindaja. Tavaliselt ta sellistele huvipäringutele ei reageerinud, ent seekord otsustas ta vastata – ja sellest vastusest sai alguse murrang.
“Andsime endast lihtsalt iga päev maksimumi ja kõik muu tuli ise.”
Müügiprotsess kulges harukordselt kiirelt ja sujuvalt. „Tegime kogu pulli ära paari kuuga,“ meenutas Kärpuk. Optimove’i huvi ei piirdunud ainult Adacti olemasoleva tehnoloogiaga, vaid nad pidasid ka Kärpuki üleüldisemat visiooni väärtuslikuks.
Kärpuk selgitas, et mängustatud turunduse mõte seisneb selles, et inimene on kaasatud ega piirdu pelgalt passiivse vaatamisega. See võib väljenduda näiteks viktoriini, loosimise või mõne muu lahendusena, mis ajendab inimest aktiivselt kaasa lööma ja tegema midagi enamat kui lihtsalt sõnumi lugemine. Foto: Adact
Autonoomia emaettevõtte all
Optimove’iga liitumine tõi Kärpuki ellu nii uusi kogemusi kui ka kergendust. Kui varem langes iga probleem tema õlgadele, siis praegu jaguneb vastutus suurema meeskonna liikmete vahel.
Samas pole Adact muutunud lihtsalt üheks Optimove’i osakonnaks. Kärpuk rõhutas, et neil on säilinud oluline autonoomsus: eraldi eelarve, eraldi arendustiim, iseseisev tooteplaan. „Püüame hoida meie lahendust emaettevõtte tehnoloogiaplatvormist nii lahus kui võimalik,“ märkis ta. See tähendab, et Adact viib jätkuvalt ellu omaenda visiooni, ent, arvestab samal ajal ka Optimove’i strateegiliste vajadustega.
Küll aga nõuab harjumist töö korporatiivse struktuuri ja suurte rahvusvaheliste meeskondadega. „Vahel tunned, et iga otsuse jaoks tuleb arvestada kümne osakonnaga. See, mis sai varem otsustatud vestluses kahe-kolme inimesega, vajab nüüd põhjalikumat kooskõlastamist.“
“Vahel tunned, et iga otsuse jaoks tuleb arvestada kümne osakonnaga. See, mis sai varem otsustatud vestluses kahe-kolme inimesega, vajab nüüd põhjalikumat kooskõlastamist.”
Senise ettevõtlusteekonna üheks suurimaks õppetunniks peab Kärpuk arusaamist, kuivõrd oluline on panna kokku õige tiim. Algselt tegutses Adact väga väikeses koosseisus – Kärpuk ise, arendaja ja tugiinimene, mistõttu tuliigaühel täita mitut rolli. „Juhul kui peaksin looma mingi hetk järgmise ettevõtte, tahaksin tiimi paremini kokku panna,“ ütles Kärpuk ausalt.
Mõelda tuleb suurelt
Kärpuki sõnul kuulub iduettevõtluse kontekstis Eesti trumpide hulka asjaajamise kiirus ja digitaalsus. „Hiljuti pidin saatma Serbiasse käsitsi allkirjastatud dokumente ja ootama kaks nädalat, sest digiallkirja sealpool ei tunnistata. Eestis tunduvad sellised paberiasjad lausa absurdsed.“ Eestis saab ettevõtja keskenduda e-teenuste tõttu sisulisele tööle ning ei pea kulutama aega bürokraatiale.
Probleemse külje pealt tõi Kärpuk välja eestlaste tagasihoidlikkuse. „Me mõtleme maast madalast liiga väikselt.“ Siinsed ettevõtted ja investorid lähtuvad sageli kohalikust mastaabist, mistõttu nõuab ka väiksemate investeeringute kaasamine palju vaeva.
„Me mõtleme maast madalast liiga väikselt.“
Kärpuk julgustab Eesti ettevõtjaid suuremalt mõtlema ja kaugemale vaatama. Tema sõnul on rahvusvahelised piirid tehnoloogiavaldkonnas ammu kadunud, mistõttu tasub juba algusest peale seada sihid maailmaturule, mitte jääda kinni koduturgu.
Kuidas edasi? Kärpuk usub, et mängustatud turundus jõuab järgmise nelja-viie aasta jooksul paljude suurte CRM-platvormide (ehk kliendihaldustarkvarade) kaudu tavakasutusse.
TalTechist räägib Kärpuk soojalt, kuigi tunnistab, et tema magistriõpingud jäid pooleli. Ta läks New Yorki tööle ja tundis, et talle piisas bakalaureuseõpingutega omandatud oskustest pluss enda praktilisest kogemusest. „Minu suurimaks tugevuseks on olnud võime mõista projektijuhtimist ja arendusprotsesse. Ilma selleta on ikka pagana raske üht tehnoloogiaalast idufirmat üles ehitada,“ resümeeris Kärpuk oma senisele karjäärile tagasi vaadates.
“Minu suurimaks tugevuseks on olnud võime mõista projektijuhtimist ja arendusprotsesse. Ilma selleta on ikka pagana raske üht tehnoloogiaalast idufirmat üles ehitada.”
