Trialoogi toimetaja
Eesti majandus on keerulises seisus – palgad tõusevad, aga majandus langeb. Lihtsad lahendused enam ei tööta. TalTechi teadlased kaardistasid, kus peitub meie tegelik kasvupotentsiaal – milliseid tooteid tasub arendada, kuhu eksportida ja kuidas targalt liikuda kõrgema lisandväärtuse suunas.
Selleks et rakendada teadlikult potentsiaali, tuleb osata andmeid mõtestada ja neid süsteemselt analüüsida. TalTechi ärikorralduse instituudi vanemteadur Marek Tiits pidaski TalTechi innovatsioonifestivalil ettekande andmeteaduse võimalustest. Tema meeskonna hiljutine projekt näitas, kuidas andmeteadus ja tehisintellekt võivad aidata Eestil leida üles uued ekspordi sihid, arukad tootearenduse fookused ning tulevikukindlad kasvuteed.
Põhiküsimus on Tiitsi sõnul väga selge: kuidas luua Eestis rohkem uut väärtust? Küsimus pole mitte lihtsalt tootmismahus, vaid reaalses lisandväärtuses, mis suudaks käia käsikäes elatustaseme ja palgakasvuga. Vastus sellele küsimusele algab mõistmisest, kuhu ja kellele Eesti üldse suudab müüa.
„Meie tänane ekspordistruktuur on tugevalt keskendunud lähinaabritele – Soomele, Rootsile ja Lätile. Aga kui vaadata andmepõhiselt, siis selgub, et ligi 80% Eesti võimalikust ekspordipotentsiaalist jääb väljapoole Läänemere regiooni,“ selgitas Tiits.
“Meie tänane ekspordistruktuur on tugevalt keskendunud lähinaabritele – Soomele, Rootsile ja Lätile. Aga kui vaadata andmepõhiselt, siis selgub, et ligi 80% Eesti võimalikust ekspordipotentsiaalist jääb väljapoole Läänemere regiooni.”
Majanduspoliitikat kujundava inimese seisukohast on valikuvõimalusi üle 1,35 miljoni – just nii palju on globaalses vaates erinevaid toote- ja sihtturu kombinatsioone. TalTechi uuringus keskenduti sellest valikust konkreetsemale lõikele: 5200 tootele ja 200 sihtturule, mis andsid kokku 70 miljonit andmepunkti.
Lihtne mudel, suur väärtus
Analüüsi aluseks seati mitmekriteeriumiline mudel, mis võttis arvesse nii makromajanduslikke kui ka poliitilisi tegureid: nt sihtturu suurust, majanduskasvu prognoose, turule sisenemise lihtsust, võimalikke poliitilisi riske ja toote valmistamise „keerukusastet“.
Uuringus kasutati klassikalist, mitme kriteeriumiga andmeanalüüsi mudelit, mille puhul määrati otsustuskriteeriumid teadlikult ja koostöös otsustajatega. Selline lähenemine võimaldas tulemusi lihtsalt ja loogiliselt selgitada. „Tahtsime luua midagi, mis oleks poliitikakujundajatele ja ettevõtjatele seletatav. Et inimene saaks aru, miks just selline soovitus, mida mingi mudel arvesse võttis ja kuidas ta saab vajadusel parameetreid kohandada,“ ütles Tiits.
Analüüsi tulemusena filtreeriti välja 11 000 toote ja sihtturu kombinatsiooni, millel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal. Mudel võimaldas hinnata sihtturu prognoositava turumahu ja Eesti ettevõtete tegeliku kohalolu vahelist vastuolu – just see vahe tähistab realiseerimata potentsiaali.
Marek Tiitsi sõnul tuleb pikaajalise majandusstrateegia kujundamisel selgelt eristada, millised tooted loovad rohkem lisandväärtust. Foto: Gert Nõgu
Kuidas panevad rohetehnoloogiad Eesti majanduse kasvama
Tiitsi sõnul tuleb pikaajalise majandusstrateegia kujundamisel selgelt eristada, millised tooted loovad rohkem lisandväärtust. Näiteks ei saa golfipalli-suguste lihtsate toodete puhul loota märkimisväärsele lisandväärtusele, sest neid suudetakse kõikjal maailmas odavalt toota. Keerukamate ja tehnoloogiliselt nõudlikumate toodete puhul tekib Tiitsi hinnangul rohkem potentsiaali – siin loeb teadmiste ja oskuste roll ning konkurents võib olla väiksem.
Et mõista, kuidas Eesti võiks liikuda lihtsate toodete tootmisest keerukamate ja suuremat lisandväärtust loovate valdkondade suunas, kasutasid teadlased täiendavat võrgustikumudelit. See kaardistas toodete vahelised seosed ning lähtus andmete – näiteks toormaterjalide, vajaliku infrastruktuuri või teadmiste – sarnasusest.
Mudeli tulemusel oli võimalus tuvastada, milliste tooteradade kaudu oleks Eestil võimalik samm-sammult liikuda kõrgtehnoloogilisematesse sektoritesse. „Eestis on 20 aastat räägitud, et peaksime liikuma keerukamate toodete suunas, aga keegi pole öelnud, millised need tooted võiksid olla.“
“Eestis on 20 aastat räägitud, et peaksime liikuma keerukamate toodete suunas, aga keegi pole öelnud, millised need tooted võiksid olla.”
Üks selge arengusuund on rohepööre. Kui näha seda mitte kui tülikat kohustust, vaid kui kasvavat turgu, saab rohetehnoloogiate tootmine ja eksport anda tõuke uuele majanduskasvule. „Kui inimesed peavad soojustama oma elamuid ja ettevõtted vähendama oma heitmeid, tähendab see ühtlasi, et keegi peab tootma lahendusi – soojuspumpasid, akusid, päikesepaneele. See on kasvav turg,“ ütles Tiits.
Majanduskasv ei sünni iseenesest ega loosungitega. See sünnib siis, kui andmeid kasutatakse sihipäraselt, potentsiaal kaardistatakse ning strateegiaid kohandatakse vastavalt tegelikele võimalustele. TalTechi analüüs näitab, et selline teaduspõhine lähenemine pole mitte ainult võimalik, vaid hädavajalik. Kui otsused põhinevad teadmistel, mitte eeldustel, võib Eesti leida tee majanduslangusest uuele tõusule.
**
TalTechi innovatsioonifestival 2025 toimus 5. juunil ja kandis pealkirja „Murrangulised tehnoloogiad: võimalused, ohud ja piirid“. Festival keskendus uute tehnoloogiate rollile ühiskonnas, majanduses ja igapäevaelus. Päeva jooksul käsitleti tehnoloogiliste läbimurretega seotud võimalusi ja riske, toodi esile globaalseid trende ning analüüsiti, kuidas võiks Eesti kiiresti muutuvas maailmas paremini kohaneda. Valdkonna eksperdid ja teadlased võtsid vaatluse alla tehnoloogia mõju ühiskonnale, keelele, andmete kasutamisele, superarvutite ja kiibitehnoloogiate arendamisele ning tutvustasid TalTechi süvatehnoloogilisi võimalusi.
