„Me tahtsime veenduda, kas see, mida olime endale ette kujutanud, ka tegelikult töötab,“ ütles ettevõtte asutaja ja juht Peeter Kirtsi.
Ettevõte oli juba aastaid kogunud detailseid kvaliteediandmeid – iga toru skaneeriti mitme tuhande mõõtepunktiga. Probleem seisnes aga selles, et kuigi andmeid oli palju, puudus süsteem, mis oleks sidunud need tootmise hetkeolukorra ja masinaparameetritega.
Plastitootmisel on pikk inerts – muudatused masinas annavad tulemuse alles minuti-paari pärast. „Kui operaator märkab probleemi visuaalselt, on sageli juba hilja. Me tahtsime, et masin hoiataks operaatorit probleemide eest või, veel parem, reguleeriks ise oma tööd,“ selgitas Kirtsi.
Küsimus pole pelgalt mugavuses või efektiivsuses – Krah Pipesis kasutatakse aasta jooksul ligikaudu 8500 reaalset tootmistundi. Kui neist kas või viis protsenti praagi või seisakute tõttu kaduma läheb, tähendab see umbes 425 tundi väärtuslikku tööaega, mida enam kunagi tagasi ei saa.
Koostöö, mis murdis müüdid ja kinnitas sihid
TalTech tarkvarateaduse instituudi teadur Priit Järv rõhutas, kuidas just konkreetne ülesanne ja tellija ise tegid projektist väärtusliku väljakutse: „Tootmiskadude vähendamise ja kvaliteedi tõstmise kasulikkusest saab igaüks kohe aru. Krah Pipesil on lisaks veel suurte tehniliste teadmiste ja realistlike ootustega juhtkond.“
Projekti tehniline pool polnud lihtne – ettevõttel on palju erinevaid tooteid ja masinõppe meetodid vajasid iga toote kohta hulgaliselt andmeid. Selleks et luua esialgne ennetav tagasisidesüsteem, kasutati nii sügavõppe kui ka ansambelõppe mudeleid.
AIRE (Tehisintellekti- ja robootikakeskus) demoprojekti tulemus oli Kirtsi sõnul kahel põhjusel väärtuslik: esiteks kinnitas see, et tootmise ja kvaliteediandmete vahel on selged ja loogilised seosed, mida on võimalik tuvastada masinõppe abil. Teiseks tõi projekt välja konkreetseid mõõtmise ja andmekogumise kitsaskohti, mida ettevõtte asubki edasiste plaanide raames parandama. „Me ei jõudnud veel teadlaste loodetud ideaalse täpsuseni, kuid saime kindluse, et meie põhiidee on õige ja teostatav. See on meie jaoks suur samm edasi,“ rõhutas Kirtsi.
“Me ei jõudnud veel teadlaste loodetud ideaalse täpsuseni, kuid saime kindluse, et meie põhiidee on õige ja teostatav. See on meie jaoks suur samm edasi.”
Tähtis pole mitte ainult materjalikadu, sest ülejääki saab suurel määral ümber töödelda, vaid eriti just aja kokkuhoid, võimalus töötunde targemalt kasutada. Projekti käigus tuli muuhulgas ilmsiks, et mõni seni enesestmõistetavana võetud eeldus – näiteks see, et plasttoru püsib mõõtmise ajal sirge – ei pea tegelikult alati paika. Sellised avastused osutasid selgelt vajadusele seniseid süsteeme ümber kujundada, ja pakkusid väärtuslikku teadmist, millele sai edasine arendus toetuda.
Krah Pipesi jaoks ei ole tehisintellekt pelgalt moesõna, vaid praktiline tööriist, millel on potentsiaali lahendada reaalseid tootmise valukohti. Esimesed digilahendused sündisid konkreetsetest vajadustest – näiteks oli vaja välja selgitada, miks ei vasta mõni torupartii nõuetele või kuidas tuvastada varakult tootmisliinil tekkivaid tõrkeid. Foto: Krah Pipes
Kui teadus ja praktika panevad pead kokku
Kuigi koostöö TalTechiga oli tähtis samm, ei sündinud Krah Pipesi digitaliseerimisambitsioon tühjale kohale. Juba 2012. aastal hakkas ettevõte ehitama digitaalset tootmisplaani, sest käsitsi paberile kantud planeerimine ja info liikumine tekitasid pidevalt vigu – mõni toru jäi üle, mõni puudu, ja keegi ei saanud täpselt aru, miks. Tänane Krah Pipesis juhib oma tootmist süsteemiga, mis kogub masinatest ja mõõteseadmetest andmeid ning analüüsib neid jooksvalt.
Miks pöörduda just ülikooli, mitte mõne kommertsettevõtte või konsultandi poole? Kirtsi sõnul seisneb ülikoolide tugevus nende laiapõhises kompetentsis. „Kui ettevõttes puudub spetsiifiline oskus või teadmus, helistad ehk tuttavale või sõbrale, aga selline abi ei pruugi küündida vajaliku tasemeni. TalTechis piisab kõrvalosakonda astumisest, et kaasata arutellu õiged eksperdid.“
“Kui ettevõttes puudub spetsiifiline oskus või teadmus, helistad ehk tuttavale või sõbrale, aga selline abi ei pruugi küündida vajaliku tasemeni. TalTechis piisab kõrvalosakonda astumisest, et kaasata arutellu õiged eksperdid.”
Järv lisas, et edukaks koostööks on vaja ühtmoodi mõista, mida projektist oodatakse: „Selles projektis toimis omavaheline kommunikatsioon hästi ja see tegigi töö ladusaks.“
Ehkki Krah Pipes ekspordib oma tooteid edukalt üle maailma, on Kirtsi meelest vaja Eesti ettevõtetel end jätkuvalt tõestada. Vastasel juhul kujutavad paljud endiselt ette, et Eesti tootmine tähendabki mingit nurgatagust töökoda, kus askeldavad katkiste pükstega mehed, õlised nartsud õlal. Foto: Krah Pipes
Eesti ettevõtted peavad end jätkuvalttõestama
Krah Pipesi jaoks ei ole tehisintellekt pelgalt moesõna, vaid praktiline tööriist, millel on potentsiaali lahendada reaalseid tootmise valukohti. Esimesed digilahendused sündisid konkreetsetest vajadustest – näiteks oli vaja välja selgitada, miks ei vasta mõni torupartii nõuetele või kuidas tuvastada varakult tootmisliinil tekkivaid tõrkeid. „Probleeme jagub alati. Kui lahendad kümnest kõige teravamast viis, kerkivad esile kohe järgmised viis.“ Nii liiguvad nad samm-sammult edasi üha keerukamate teemadeni: kuidas automatiseerida peenemaid protsesse ja rakendada masinõpet, et tõsta tootmise efektiivsus järgmisele tasemele.
Eesti tööstuse olukorda kirjeldab Kirtsi kui mitmekesist ja ebaühtlast. „On tipptasemel automatiseeritud ettevõtteid, aga ka neid, kes tegutsevad alles põlve otsas ja peavad varsti otsustama, kas alustada üleüldse automatiseerimisega või sulgeda uksed. Ja siis on vahepealsed, kellel tuleb valida, kuhu ja kuidas edasi liikuda.“ Üks on Kirtsi sõnul kindel: lihtsat, mõttetut inimtööd ei saa tööstused endale enam lubada. Kes automatiseerimist ei arenda, jääb varem või hiljem konkurentsist maha.
Ehkki Krah Pipes ekspordib oma tooteid edukalt üle maailma, on Kirtsi meelest vaja Eesti ettevõtetel end jätkuvalt tõestada. „Peame eriti just uusi kliente alati tehasesse kutsuma, et nad näeksid, kuidas me töötame. Vastasel juhul kujutavad paljud endiselt ette, et Eesti tootmine tähendabki mingit nurgatagust töökoda, kus askeldavad katkiste pükstega mehed, õlised nartsud õlal,“ ütles ta muheledes.
Senine kogemus on aga näidanud, et kui väliskliendid kohale tulevad, saavad nad kiiresti aru, et tegemist on maailmatasemel tootmise ja usaldusväärse partneriga. „Need, kes on juba Eesti ettevõtetega koostööd teinud ja meie kvaliteeti tundma õppinud, oskavad seda hinnata. Aga uutes valdkondades või turgudel, kus Eesti kohalolu on nõrk, on endiselt keeruline läbi murda ja see nõuab teadlikku pingutust,“ märkis Kirtsi.
“Peame eriti just uusi kliente alati tehasesse kutsuma, et nad näeksid, kuidas me töötame. Vastasel juhul kujutavad paljud endiselt ette, et Eesti tootmine tähendabki mingit nurgatagust töökoda, kus askeldavad katkiste pükstega mehed, õlised nartsud õlal.”
