Trialoogi toimetaja
Pärnu Koidula Gümnaasium on aastaid olnud TalTechi üks „lipulaevu“ – just sealt jõuab igal aastal ülikooli kõige rohkem tudengeid. Inseneriakadeemia konverentsil avasid Koidula gümnaasiumi fenomeni tagamaid kooli direktor Indrek Kaldo, vilistlane ja ehitusinsener Kätlin Miilberg ning TalTechi kaasprofessor Ants Kallaste. Arutelu juhtis Silver Tambur.
Kaldo selgitas, et Koidula gümnaasiumi tugevuseks on teadlik reaalainete fookus: seal ei õpetata kitsast matemaatikat ning laia matemaatika eksam tuleb ära teha ka humanitaaridel. „Lai matemaatika avab uksi ja hoiab ülikoolivalikud lahti. Kitsas matemaatika sellist paindlikkust ei paku,“ põhjendas Kaldo.
Koolis väärtustatakse lihtsust ja mõistetavust. „Kui õpetaja selgitab õpilasele asju nii, et too saab neist päriselt aru, ei tekita matemaatika ega füüsika enam hirmu.“ Selline hoiak ongi suunanud Koidula õpilasi järjekindlalt reaalainete poole – ja sedakaudu TalTechi.
Reaalained annavad tiivad
Koidula Gümnaasiumi ja TalTechi vilistlane Kätlin Miilberg, ametilt ehitusinsener ja inseneribüroo EstKONSULT partner, meenutas oma kooliaega soojalt. Koidula gümnaasiumis õppimine ei olnud juhuslik, vaid tema vanemate teadlik valik. „Mu ema on poemüüja, ta pole ise ülikoolis õppinud, aga ta teadis, et kui laps tahab elus valikuvabadust, tuleb ta panna õigesse kooli, mis avab hiljem kõik uksed.“ Selleks kooliks osutus Koidula Gümnaasium.
Miilbergi sõnul suudavad reaalaineid hästi omandada ka need noored, kellel pole selleks pealtnäha erilisi eeldusi – vaja läheb lihtsalt pealehakkamist. Ta meenutas, et juba 6.–7. klassis sai selgeks, et keerukamate ülesannetega abistamisel jäävad vanemad hätta, mistõttu tuli asjad ise endale selgeks teha. Koolis valitses aga tugev õppimiskultuur. „Ega Pärnus ei olnudki eriti midagi muud teha, kui õppida või trennis käia,“ naeris Miilberg.
Ühtlasi tõstis ta esile ka inspireerivate õpetajate suurt rolli: „Õpetajad lõid sellise keskkonna, kus oli äge asjadest aru saada ja endale kõik päriselt selgeks teha.“
Miilberg tundis end reaalainetes kui kala vees ning isegi eksamid ei pannud ta enesekindlust vankuma. „Mäletan, et kui valmistusin üheksanda klassi eksamiks, ei tekitanud ülesanded minus sugugi hirmu, vaid ma kordasin üle, kuidas kirjutada Pythagorase teoreemi, et mõni täht kogemata valesse kohta ei satuks,“ muigas ta.
Oli igati loogiline, et pärast gümnaasiumi valis Miilberg oma ülikooliks just TalTechi. „Ega sa keskkooli lõpetades ikka päriselt ei tea küll, kelleks sa saada tahad. Ma tahtsin lihtsalt kindlustunnet. Riigieksamid läksid hästi ja ehitusinseneri eriala tundus loogiline valik.“
Juba teisel kursusel pääses Miilberg erialasele tööle, mis pani ta silmad särama: „Siis mõistsin, et õpin õiget asja ja olen õiges kohas.“
„Mäletan, et kui valmistusin üheksanda klassi eksamiks, ei tekitanud ülesanded minus sugugi hirmu, vaid ma kordasin üle, kuidas kirjutada Pythagorase teoreemi, et mõni täht kogemata valesse kohta ei satuks.”
Koidula Gümnaasiumi ja TalTechi vilistlane Kätlin Miilberg, ametilt ehitusinsener ja inseneribüroo EstKONSULT partneri sõnul suudavad reaalaineid hästi omandada ka need noored, kellel pole selleks pealtnäha erilisi eeldusi – vaja läheb lihtsalt pealehakkamist. Foto: Jürgen Randma
Järjepidevus tasub ära
TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi kaasprofessor Ants Kallaste on samuti Koidula Gümnaasiumi vilistlane. Tema sõnul rajas sealne reaalainete õpetamise tase edasisele karjäärile tugeva vundamendi. „Sain Koidulast kaasa niivõrd tugeva matemaatika ja füüsika, et ülikooli esimesel aastal tundsin justkui tuleks mul korrata gümnaasiumis õpitut.“
Suur reaalainete maht aitas kujundada Kallaste edasisi tööharjumusi ja distsipliini: „Kui jääd maha, pead järgi võtma, muud varianti pole. Sedasi õpid järjepidevust – omadust, mida inseneril läheb vägagi vaja.“
Tema sõnutsi oli pärast kooli lõpetamist igati loogiline jätkata valdkonnas, kus saab omandatud teadmisi ja oskusi praktiliselt kasutada, s.t astuda TalTechi. „Alternatiiv oli õppida Tartus süvitsi matemaatikat või füüsikat. Aga sel juhul olnuks raske leida rahuldavat vastust küsimusele, mida ma edasi teeksin. Insenerina teadsin, et mind ootab ees lai tööpõld.“
Toimiv partnerlus
Selleks, et helged pead TalTechi jõuaksid, peab keegi neile teeotsa kätte näitama. Koidula gümnaasium teeb seda hästi – nende koostöö TalTechiga pole pelgalt formaalsus, vaid sisuline partnerlus: TalTech tutvustab oma võimalusi Koidulas ja koolinoored käivad TalTechis oma silmaga kaemas, kuidas teadusest kasvab välja tehnoloogia ning kuidas jõutakse koolipingist ülikooli laborisse.
Kaldo sõnul põhineb hea koostöö TalTechiga eelkõige inimestel. Ta tõi säravate koostööpartneritena välja nii Hendrik Volli, Keiu Orgi kui ka Hanno Tombergi.
Ühise tegutsemise vaim mängib Miilbergi sõnul olulist rolli mitte ainult kooli ja ülikooli, vaid ka ülikooli ja ettevõtete vahel. Viimased toetavad noori iga-aastaste stipendiumitega, et meelitada erialale värskeid tegijaid ja pakkuda võimalust õpitut kohe praktikas rakendada. „TalTechist tulevad välja väga tugeva baasiga noored,“ kinnitas Miilberg.
Arutelu kokkuvõttes tõdeti, et Koidula gümnaasiumi kogemust saaks rakendada teisteski koolides: edu saavutamiseks tuleb seada fookus laiale matemaatikale ning õpetada kombel, mis teeb keerulise arusaadavaks. Lisaks tasub tutvustada noortele varakult ülikooli keskkonda – õpilaspäevad ja töötoad aitavad ületada hirme ja visandada sihte.
„Sain Koidulast kaasa niivõrd tugeva matemaatika ja füüsika, et ülikooli esimesel aastal tundsin justkui tuleks mul korrata gümnaasiumis õpitut.“
