Võimalikkust tõestavad edulood
Positiivsetest teadusettevõtlusalastest edulugudest rääkides tõstis endine Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsatsiooni (EstVCA) juhatuse esimees Kaari Kink esile Nanordica Medicali – tervisetehnoloogiaettevõtte, mis kombineerib haavaplaastrites vase ja hõbeda nanoosakesi. Tema sõnul on ettevõttel näidata ette nii tehnoloogiline tõhusus kui ka tugev turupotentsiaal, sest ollakse edukalt läbinud mitmeid rahastusvoorusid ja kliinilisi katseid.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) juht Ursel Velve tõstis esile ettevõtte R8 Technologies – algselt stipendiumile toetunud tudengiprojektist kasvas välja Ülemiste City siseruumide õhutust reguleeriv juhtimissüsteem. Tänaseks kasutab enamik Ülemiste piirkonna hooneid R8 Technologies pakutavat lahendust.
Tuntud taastuvenergiaettevõtte Sunly kaasasutaja Martin Kruusi meelest liigituvad edulugude hulka nii Eesti superkondensaatorite tootja Skeleton Technologies kui ka vesinikutehnoloogiaettevõte Elcogen. Tema sõnul saab eduloost rääkida alles siis, kui kliendid ja investorid tehnoloogia heaks kiidavad: „On erakordne, kui tehnoloogial õnnestub jõuda laborisügavustest maailmaareenile, mistõttu võib taolistest edulugudest kindlasti palju õppida.“
Võib öelda, et TalTechi keemia ja biotehnoloogia instituudi professoris ning ülikoolist võrsunud biotehnoloogilise hargettevõtte Äio kaasasutajas Petri-Jaan Lahtvees kehastub teadusettevõtluse edulugu. Ta ise pani rõhku teaduse ja ettevõtluse erinevale loogikale. Teaduses hinnatakse uudsust, ettevõtluses aga mõõdetavat tulemust ja toimivat toodet. Lahtvee sõnul jõuavad tehnoloogiad turule kõige kiiremini siis, kui ühes projektis töötavad koos ülikoolid ja eri suurusega ettevõtted.
„On erakordne, kui tehnoloogial õnnestub jõuda laborisügavustest maailmaareenile, mistõttu võib taolistest edulugudest kindlasti palju õppida.“
Tuntud taastuvenergiaettevõtte Sunly kaasasutaja Martin Kruusi (vasakul) meelest liigituvad edulugude hulka nii Eesti superkondensaatorite tootja Skeleton Technologies kui ka vesinikutehnoloogiaettevõte Elcogen. Foto: Andre Böttker
Pudelikaelad: ajastus, tempo ja skaleerimine
Edulugude kõrval kerkis kiiresti esile küsimus: miks on neid lugusid ikkagi nõnda vähe? Velve ja Kink tõid välja varajase tõestuse (proof of concept) faasi, mille taha jäävad paljud ideed toppama – valideerimine on kas aeglane, kallis või tehakse seda liiga hilja. „Asju tuleb testida kiiresti ja mõistliku eelarvega – muidu ei saagi teada, kas idee suudaks üldse äriliselt lendu minna,“ ütles Velve. Tema meelest on vaja võtta aegsasti kontakt tegeliku kliendiga, kes annab ausat tagasisidet ega lase paljulubaval ideel „laborisse kinni jääda“.
Kink lisas, et riskikapitali kontekstis mõeldakse vältimatult kümne kuni kaheteistkümne aasta pikkuses intervallis, kusjuures esimestel aastatel soovitakse jõuda konkreetsete vahetulemusteni: esimeste käibemärkide, klientide huvi või vähemalt selget turutõmbeni. Kui neid signaale ei teki, kaob hoog kiiresti.
Kruus tõi omakorda välja füüsiliste tehnoloogiate eripära. Energeetikas ja materjaliteaduses pole võimalik skaleerida lahendusi sama kiiresti kui tarkvara puhul. Oma mõju avaldavad valdkonnale riiklik regulatsioon ja mitmed turubarjäärid.
Lahtvee sõnul mängib teadusest ettevõtlusse liikumisel otsustavat rolli ajastusvõime. Liiga varajase mineku puhul pole lahendus veel piisavalt küps, liiga hilja minnes võib õige moment olla juba kadunud: „Teadlasena mõtlesin viie aasta kaupa – ettevõtjana mõtlen poole aasta või aastapikkustes tsüklites.“ Rollivahetus on eeldanud tema sõnul võimet võtta omaks hoopis teistsugune tempo ja riskivalmidus.
Kes tõlgib teaduse ettevõtte keelde?
Paneelis rõhutati, et teadlaste ja ettevõtjate koostöö vajab sageli vahemeest – kedagi, kes aitab kahte eri loogikat omavahel kokku sobitada. Velve meenutas, et Ülemiste City tulevikulinna professuuri puhul tuli teadlaste ja arendajate erinevaid ootusi pidevalt selgitada ja sõnastada: „Teadlaste ja ettevõtjate keelt peab kogu aeg tõlkima – mõnikord oleks kulunud ära päris tõlkemasin.“
Arutelus tõstatus ka küsimus, kas teadlasest võib saada hea tegevjuht. Kink märkis, et sama küsimust võiks esitada ükskõik millisele insenerile – juhtimine on omaette amet.
Lahtvee selgitas, et juhtimisoskusi saab õppida, kuid süsteem ei peaks eeldama uurimisrühma juhilt ettevõtte vedamist: „See pole vist kõige ideaalsem variant, kui töögrupi juhtivast teadlasest saab idee arendamise käigus ettevõtte juht, sest sel juhul võib ülikool jääda ilma väärt inimesest.“ Jätkusuutlikumaks peab Lahtvee mudelit, mille puhul viivad idee turule doktorandid või teised tiimiliikmed, samal ajal kui professor jääb arendama teadusplatvormi.
Arutelu käigus tuli esile, et ülikoolid eeldavad teadlastelt üha rohkem erinevaid rolle – lisaks uurimisele ja õpetamisele ka koostööd ettevõtetega –, kuid juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi õpetatakse neile vähe. Velve sõnul vastutab ülikool selle eest, et kasvatada teadlikumalt ülikoolisiseseid juhte.
„Asju tuleb testida kiiresti ja mõistliku eelarvega – muidu ei saagi teada, kas idee suudaks üldse äriliselt lendu minna.”
Moderaator Erkki Karo (paremal) võttis paneeli kokku tõdemusega, et teaduse turuleminek nõuab korraga pikajalist visiooni ja kiiret tegutsemist. Foto: Andre Böttker
Tee teadusest turule
Arutelu lõpus küsis Kruus, mille põhjal ülikoolide panust üldse hinnata. Räägitakse küll kõrgetasemelisest, eestikeelsest, teaduspõhisest haridusest, kuid tegeliku rahastamise keskmes on teadus-arendusprojektid, mille Exceli-tabelid paneb kokku teadlane ise. Kruusi sõnul kaotatakse sellises mudelis silmist fundamentaalteadus, mistõttu hägustub teaduse teekond ettevõtlusesse. Karo lisas, et ülikoolidel on kolm missiooni – teadus, õpe ja ettevõtluskoostöö –, kuid missioonipunktide järjestus on piisavalt kõnekas.
Lahendustest rääkides tõi Velve esile Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ja riskikapitalifondi SmartCap kui stabiilsed rahastajad, kes saavad vaadata arenguid pikas perspektiivis ja panustada süvatehnoloogiasse ka juhul, kui erainvestori jaoks on risk liiga kõrge.
Kink leidis, et ülikoolide ja ettevõtete vahele on vaja tugevaid vahendajaid – inimesi, kes mõistavad ühtaegu teadustööd, äriloogikat ja investorite ootusi ning suudavad neid aegsasti ühendada. Samuti rõhutasid panelistid, et rahvusvaheline võrdlus ja aus konkurentsianalüüs peavad algama juba teadusidee faasis, mitte alles siis, kui toode turule tuuakse.
Karo võttis paneeli kokku tõdemusega, et teaduse turuleminek nõuab korraga pikajalist visiooni ja kiiret tegutsemist. „On vaja kannatlikkust, ambitsiooni ja valmisolekut kiiresti õppida. Kiire kannatlikkus on peamine märksõna.” Võimalus tekib seal, kus teadlased, ettevõtjad ja investorid räägivad ühist keelt ja jõuavad kliendini õigel ajal.
„On vaja kannatlikkust, ambitsiooni ja valmisolekut kiiresti õppida. Kiire kannatlikkus on peamine märksõna.”