Euroopa Liit on seadnud roheleppega oma eesmärgiks teha Euroopast 2050. aastaks esimene kliimaneutraalne maailmajagu. Leppe keskmes on ootus, et meie elu- ja ettevõtluskeskkond muutub puhtamaks, ressursitõhusamaks ja jätkusuutlikumaks. Taoline üleminek ei saa aga olema lihtne, eriti piirkondades, kus majandus toetub süsinikumahukale ettevõtlusele ning sellega on seotud suur osa kohaliku elanikkonna töökohti.
Eesti peamine üleminekust mõjutatud piirkond on muidugi mõista Ida-Virumaa, mille põlevkivitööstusele rajatud tööhõive ja ettevõtlusstruktuur on aastaid pakkunud piirkonnale stabiilsust. Nüüd seab aga üleminek süsinikneutraalsele majandusmudelile kogu regiooni surve alla. Keeruliseks ei kujune mitte ainult uute töökohtade leidmine, vaid ka kogu ettevõtluskeskkonna võime kohaneda ja muutuvates oludes jätkata.
Tööturul surve, ettevõtetel ootus kohaneda
Statistikaameti 2023. aasta andmetel tegutseb Ida-Virumaal vaid 4% Eesti ettevõtetest, pakkudes tööd ligikaudu 26 000 inimesele. Sellest moodustub umbes pool piirkonna tööhõivest. Siiski kuulub piirkonna tööhõivemäär riigi madalamaite hulka – 10–15 protsendipunkti allapoole Eesti keskmist.
Tööealise elanikkonna majanduslikku haavatavust peegeldab ka Krediidiregistri ja Julianus Inkasso 2025. aastal koostatud eraisikute maksehäirete analüüs, mille kohaselt on Ida-Virumaa üks kõige kõrgema maksehäirete osakaaluga (7,3%) regioone Eestis. Samas jääb aruande järgi keskmine maksehäire isiku kohta alla Eesti keskmise. Selline olukord toob esile Ida-Virumaa tööelu mõjutavad struktuursed kitsaskohad ning ilmestab sotsiaalsete üleminekute keerukust rohepöörde kontekstis.
Sellises kontekstis ei tähenda Ida-Virumaa üleminek süsinikneutraalsele majandusele üksnes tehnoloogilist, vaid ka sotsiaalmajanduslikku küsimust. See eeldab, et ettevõtted suudavad mitte ainult investeerida uutesse tehnoloogiatesse, vaid ka defineerida, kuidas ja kellele nad väärtust loovad – et säilitada majanduslik aktiivsus ja tööhõive. Tuleb kriitiliselt küsida, kas olemasolevad ettevõtted suudavad muutustega kohaneda või tekib täiendav sotsiaalne surve, mida riik ja kohalikud omavalitsused ei pruugi suuta hallata.
Uuring: uuendajad on edukamad, aga muutused võtavad aega
Tallinna Tehnikaülikooli teadlased Helery Tasane, Wolfgang Dieter Gerstlberger ja Merle Küttim uurisid, kuidas seostus Ida-Virumaa ettevõtetes praktiseeritavate ärimudelite innovatiivsus tootlikkuse, tööhõive ja ekspordiga ning võrdlesid tulemusi ülejäänud Eestiga. Selgus, et oma ärimudelit rohkem uuendanud ettevõtted olid lühiajaliselt tootlikumad – peamiselt parema ressursikasutuse ja sellest tulenevate efektiivsusvõitude tõttu.
Samas ei näidanud tulemused, et uuendatud ärimudelid lühiajalist eksporti või töökohtade loomist oluliselt mõjutaksid. Lühiajaliselt need mõjud lihtsalt ei avaldu, sest ärimudelite kinnistumine on ajamahukas protsess ning turud, kliendid ja uued tegevussuunad reageerivad muutustele hiljem.
„Tuleb kriitiliselt küsida, kas olemasolevad ettevõtted suudavad muutustega kohaneda või tekib täiendav sotsiaalne surve, mida riik ja kohalikud omavalitsused ei pruugi suuta hallata.“
Endine Aidu kaevandus Ida-Virumaal | Foto: Eesti Energia
Strateegilise juhtimise vajalikkusest räägitakse palju ning ettevõttedki tunnistavad selle tähtsust. Uuring näitas aga, et Ida-Virumaa ettevõtete puhul on strateegilised eesmärgid ja tegelikud ärimudelimuutused omavahel märksa nõrgemalt seotud. Sellel võib olla mitu põhjust: piiratud ressursid, madalam riskivalmidus, ajale jalgu jäänud ärimudelid ning juurdunud toimimisviisid.
Sageli puudub ettevõtetel võimalus võtta innovatsiooniga kaasnevaid riske – näiteks lubada tuludel ajutiselt langeda või suurendada investeeringuid ilma garanteeritud tulemuseta. Erinevalt suuremates linnades tegutsevatest ettevõtetest, millel on kergem kapitali kätte saada ja paindlikumalt toimida, tegutsevad Ida-Virumaa ettevõtted sagedamini süsteemse surve all – muutustele küll reageeritakse, kuid neid ei suudeta alati ise suunata ega strateegiliselt juhtida.
Muutuda saab, aga mitte üleöö
Ärimudeli innovatsioon aitab ettevõtetel kohaneda muutuvate majandusoludega. See võib parandada nii sisemist efektiivsust kui ka ettevõtte väärtuspakkumist. Samas ei avalda innovatsioon uutele töökohtadele ega ekspordile kiiret mõju – tulemused ilmnevad pigem aastate, mitte kuude jooksul.
Ida-Virumaa puhul tuleb sellest järeldada, et pelgalt strateegiatest ja plaanidest ei piisa. Vaja on toimivat tugisüsteemi, kättesaadavat kapitali ja selget sihistatust. Ilma nendeta on struktuursete muutustega keeruline kohaneda ning rohepööre võib avaldada regioonile pikaajalist ja kurnavat survet. Kestliku majandusmudeli eelduseks on tugevad ettevõtted – aga tugevust ei ole võimalik saavutada ilma täiendava, läbimõeldud ja sisulise toeta.
„Ida-Virumaa puhul ei piisa pelgalt strateegiatest ja plaanidest. Vaja on toimivat tugisüsteemi, kättesaadavat kapitali ja selget sihistatust.“
