Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi vanemlektor
Inimese pilgu jälgimine võimaldab õigusvaldkonnateenuseid paremaks muuta.
Eesti paistab inimeste ja kõrgtehnoloogiliste suhete uurimisega terves maailmas eredalt silma. Siiski tuleb arvestada, et avastusretk on alles alanud ja meil on veel pikk tee minna.
Seda teekonda võiks toetada erinevate valdkondade teadlaste kaasatus, sealhulgas laiaulatuslik koostöö õigusekspertidega ning õigusvaldkonna pakutavate vahendite suurem kasutamine. HCI (Human-Computer Interaction ehk „arvuti ja inimese suhtlus“) ja HAII (Human-AI Interaction ehk „Tehisintellekti ja inimese suhtlus“) disainimisel tuleb kindlasti arvestada ka õigusliku poolega. Kui rakendada õigusvaldkonnas innovatiivseid tehnoloogilisi lahendusi, sobib see suurepäraseks näiteks sellest, kuidas saab muuta traditsioonilisi praktikaid.
Biomeetriliste katsete haardeulatus kasvab
Rääkides traditsiooniliste praktikate muutmisest, tuleb inimese ja tehisintellekti „suhete“ reguleerimisel appi TalTechi majandusosakonna EyeTracking Lab, mis pakub selleks mitmeid tipptasemel uuenduslikke tööriistu. Töös on pilgujälgimine (eye tracking) ning unikaalne elektroentsefalograafia (EEG) ehk ajukoore elektrilise aktiivsuse hindamine, mida on kombineeritud funktsionaalse lähiinfrapunaspektroskoopiaga (fNIRS). See tehnoloogia kasutab inimese ajutegevuse mõõtmiseks infrapunasensoreid.
Nimetatud tööriistad avaldavad erilist innovaatilist mõju eelkõige siis, kui neid rakendatakse õigusvaldkonnas. Need aitavad koguda andmeid nii juriidiliste toodete, teenuste kui ka süsteemide kasutajakesksuse parandamiseks, muutes need intuitiivsemaks ja kasutaja vajadustele vastavaks. Ehk teisisõnu, lihtsamaks ja mõistetavamaks.
Kuidas see täpsemalt toimib?
EyeTracking labori pilgujälgimise katsed annavad uudse ülevaate sellest, kuidas kasutajad arvutiliidestega suhtlevad. Mõistes, kus ja kui kaua inimene konkreetsetele ekraanielementidele keskendub, saame koguda väärtuslikke biomeetrial põhinevaid andmeid kasutaja fookuse ja visuaalsete eelistuste kohta. See protsess aitab määrata, millises ulatuses on juriidilised dokumendid ja süsteemid arusaadavad, intuitiivsed ning kasutajasõbralikud.
Inimese ja tehisintellekti „suhete“ reguleerimisel tuleb appi TalTechi majandusosakonna EyeTracking Lab | Foto: TalTech
Tehnoloogia aitab välja selgitada sobivaima lahendi
EEG ja fNIRS-i kombineeritud katsed pakuvad TalTechi teadlaste sõnul senisest paremat teadmist, kuidas inimese aju tehnoloogiate ja tehisintellektisüsteemidega „suhtlemisel” reageerib. Kui EEG fikseerib aju elektrilise aktiivsuse, n-ö valgustades neuraalset dünaamikat seaduslike liidestega suhtlemisel, siis fNIRS jälgib samal ajal aju verevoolu ja hapnikuga varustamist, näidates aju metaboolseid reaktsioone.
Sedavõrd mitmekülgne ja laiahaardeline lähenemisviis annab tervikliku ülevaate, kuidas arendada selliseid õigustooteid, -teenuseid ja -süsteeme, mis ei ole ainult õiguslikult tugevad, vaid ka keskendunud kasutajakogemusele. Tänu sellele on lihtsam analüüsida ja tuvastada uuenduslikke infokuvamise meetodeid, sealhulgas visualiseeringuid ja helisid, mida saaks probleemideta õigussüsteemidesse integreerida.
Integreerides eeltoodud biomeetrial põhinevatest katsetest pärit teadmisi, on võimalik parandada õigustoodete, -teenuste ja -süsteemide kvaliteeti ning juurdepääsetavust. Kui õigustehnoloogiad keskenduvad kasutajakogemusele, saame me suurendada õigusvaldkonna toodete-teenuste kättesaadavust ja kasutajasõbralikkust.
Testimismeetod, mis on juba õigusvaldkonnas progressiivne
Praegu tuleb tõdeda, et kasutajasõbralikkuse testimismeetodite (nagu näiteks pilgu jälgimise tehnoloogia) kasutamist peetakse õigusvaldkonnas väga progressiivseks lähenemiseks. Näiteks andmetüübid, nagu fikseerimispunktide arv, aitavad määrata kindlaks, kus ja kui kauaks keskendub inimese pilk teatud tekstiosadele, dokumentidele või üldiselt digitaalsetele liidestele. Pupillide laienemise andmed võivad näidata meie kognitiivset koormust ja emotsionaalset seotust. Need andmed annavad teada, missugused on inimeste psühholoogilised reaktsioonid teatud tehingute korral või juriidiliselt olulist sisu lugedes.
Niisiis on EEG ja fNIRS-i kombinatsioon loonud ajutegevuse ja kognitiivsete protsesside mõistmiseks uued mõõtmed ja võimalused, mida saab kasutada ka õigusvaldkonna kontekstis – suurendamaks õigustoodete-teenuste kättesaadavust ja kasutajasõbralikkust.
Võib öelda, et kui tehisintellekti õigesti ja tõhusalt kasutada, täiendab see õigusvaldkonda nii, et tulemusest võidavad kõik: teadlastest lõppkasutajani välja.
