Ildar Nisamedtinov: Eesti ainus võimalus on olla oivaline

Ildar Nisamedtinov: Eesti ainus võimalus on olla oivaline. 15.07.2024. Ildar Nisamedtinov asus TalTechi õppima 1995. aastal. Tema esimene eelistus oli asuda õppima majandust, mis oli tol ajal üks populaarsemaid erialasid Eesti noorte seas. “Miskipärast arvasin, et majandusharidus garanteerib tulevikus rikkuse,” meenutab Nisamedtinov, kes märkis oma teiseks õpieelistuseks keemia ning toiduainete tehnoloogia suuna. “Isa soovitas, et pigem  võiksin omandada tehnilise hariduse ja kui vaja, majandust juurde õppida. Sisseastumiseksamid toimusid kohe pärast tolleaegset suurüritust Rock Summerit, mistõttu jäin majandusse pääsenute nimekirjast välja. Nüüd olen mõelnud, et see oli hea asjaolude kokkusattumus, sest keemia ja toiduainete tehnoloogia on olnud minu hilisema karjääri tugev alus,” ei kahetse Nisamedtinov. Rahvusvaheline karjäär Juba õpingute ajal pakkus professor Raivo Vilu värskele tudengile võimalust keskenduda TalTechi juures asuva Keemilise ja biotehnoloogilise füüsika instituudi laboris toidu biotehnoloogiale. “Sattusin TalTechi toidu- ja biotehnoloogia professori Toomas Paalme juhendamisel tegelema mikroorganismide kultiveerimisega ning kirjutasin sellel teemal ka lõputöö,” meenutab Nisamedtinov. Ta märgib, et samal ajal tegi ülemaailmselt tuntud ettevõte Lallemand Inc. Eestisse oma tootmisse esimese investeeringu ja TalTechist otsiti tudengeid, kes tunneksid mikroobide kultiveerimise vastu huvi. Kandidaatidele pakuti võimalust praktiseerida Kanadas Lallemandi laboris. Pakkumine sobis täpselt Nisamedtinovi uurimustöö teemaga ning üsna pea pärast diplomiõpingute lõpetamist suunduski ta Montreali Lallemandi teaduslaborisse praktikale. “Aasta hiljem tulin Eestisse tagasi ning kirjutasin magistritöö, mida Lallemand sponsoreeris. Töötasin samal ajal ka nende tehases, AS Salutaguse Pärmitehases arendusprojektide vedajana,” meenutab Nisamedtinov, kelle sõnul süvenesid suhted Lallemandiga sel moel veelgi rohkem. Nii asuski ta pärast magistrikraadi omandamist täiskoormusega Lallemandi Eesti tehases arendusprojekte juhtima. Hing soovis siiski enamat ning peatselt sai Nisamedtinovist TalTechi doktorant. Selleks ajaks olid suhted Lallemandiga juba nii head, et Nisamedtinovil tekkis võimalus siduda oma doktoritöö teema ettevõttele oluliste ja huvipakkuvate aspektidega. Nõnda sai alguse Lallemandi ja Taltechi põhjalikum teadus- ja arendusalane koostöö. 2004. aastal aga hakati Raivo Vilu, Toomas Paalme ja Aavo Sõrmuse eestvedamisel rajama Toidu- ja Fermentatsioonitenholoogia Arenduskeskust ning Lallemand tegi otsuse sellesse arendusprojektide kaudu investeerida. “Ilmselt hakkas hea töö ning tolle aja sobiva investeerimiskliima tõttu tulema Eestisse üha rohkem Lallemandi arendusprojekte ning sedasi sai alguse ka minu karjäär Lallemandi korporatiivses teadus- ja arendusosakonnas, kus olen nüüdseks koordineerinud asepresidendina juba aastaid ka globaalsel tasemel projekte,” tutvustab Nisamedtinov oma liikumist ametiredelil. Visioon ja kõva töö viivad sihile Nisamedtinov nendib, et tema karjääri on mõjutanud omajagu asju. Eriti inspireeriv on olnud aga tänase TalTechi emeriitprofessori Raivo Vilu visioon Eesti bio- ja toidutehnoloogia arengust. “Mulle on jäänud meelde üks loeng, kus professor Vilu ütles, et meie ainus võimalus arenenud maadega konkurentsis püsida on olla oivaline. Noore tudengina ei saanud ma tol ajal veel päris hästi aru, mida ta täpselt mõtles, kuid nüüd juba mõistan,” nendib Nisamedtinov ning nimetab teise suurema mõjutajana oma uurimustöö juhendajat professor Toomas Paalmet. “Paalme töövõime laboris oli mulle tohutu eeskuju. Ilmselt loebki kokkuvõtteks edukas tööelus nende kahe asja – visiooni ja kõva töö – kombinatsioon. Ega muud võimalust ei ole,” avaldab Nisamedtinov oma eduka karjääri alustalad. “Praegu olen Lallemandi asepresident teadus- ja arendustegevuse (T&A) alal. Koordineerin korporatiivsete T&A meeskondade ning äriüksuste vahelisi arendusprojekte neljas riigis, kus asuvad Lallemandi arenduskeskused – USA-s, Kanadas, Šveitsis ja Eestis.“ Nisamedtinov ütleb, et tööelus on tal läinud vaja pea kõiki oskusi ja teadmisi, mida TalTechis õpetati. Ja tegelikult – rohkemgi veel. See tähendab, et on vaja ka ennast iseseisvalt pidevalt arendada ja valdkonna uute arengutega kursis hoida. “Olen seda viimast nüüd TalTechi õppejõuna tegutsedes ka ise loengute ettevalmistamisel püüdnud järgida.” GMO tulevik Toidutehnoloogia valdkonnas on Nisamedtinovi sõnul praegu muutumas omajagu asju. Tähtsaimana toob ta välja aga geneetiliselt modifitseeritud organismide (nii taimede kui ka mikroorganismide) kasutamisvõimalused toidutööstustes. Ta põhjendab, et geneetiline muundamine annab väga palju uusi võimalusi protsesse efektiivsemaks muuta ning ka toodete kvaliteeti parandada. “Oleme näiteks Lallemandiga toonud õlle tootmiseks turule uudsed GMO-pärmid, mille vastu on USA-s väga suur huvi. Euroopa, vastupidiselt USA-le, on praegu küll GMOde osas veel suhteliselt konservatiivne, kuid näen, et selles osas on asjad siingi liikuma hakanud,” viitab Nisamedtinov. Teise suure asjana toob Nisamedtinov esile nii tootmis- kui ka arendusprotsesside järjest suuremat digitaliseerimist (nn. Industry 4.0). See annab väga suure eelise ettevõtetele, kes suudavad rakendada erinevate protsesside läbiviimisel robootikat, suurandmete kogumist ning tehisintellekti toel tehtud analüüsi. “Tegelikult tuleks õpetada digitaliseerimist suurema põhjalikkusega, lausa kohustusliku ainena ka toidu- ja biotehnoloogiaõppes, aga ka TalTechi kõikidel inseneeriaaladel,” on Nisamedtinov veendunud.