TalTechi ettevõtlusprorektor
Diplom üksi parimat töökohta ei taga, isegi doktoridiplom mitte – vaja on ka oma isiksust kuvada, kirjutab TalTechi ettevõtlusprorektor ja keskkonnateadlane Erik Puura.
Kui ma rändan ajas 25 aastat tagasi ning meenutan aega, mil olin teeninud Stockholmi Kuninglikust Tehnikaülikoolist (KTH) välja tehnikateaduste doktori diplomi, oli eufooria suur ning kõik uksed tundusid olevat valla. Elu aga näitas, et diplomist ainuüksi ei piisa. Esimestest praktilistest oskustest ja kogemustest on alati abi, ent sama tähtis on ka see, kes sa oled inimesena ja kuidas sa oskad seda kuvada.
Nii läks ka minul, muuhulgas riputasin oma kauni CV üles Eesti peamisesse töövahendusportaali ning poole aasta jooksul sain ühe tööpakkumise: oli võimalus saada vorstinahkade müügiagendi koht. Miskipärast tundus mulle, et see pole päris see, milleks ma olin 22 aastat õppinud ning milleks olin kulutanud nii Eesti, Suurbritannia kui ka Rootsi maksumaksjate raha.
Me võime aina rääkida isikuandmete kaitsest, kuid tõenäoliselt ei maksa hellitada lootust, et tuleviku tööandja jätab töölesoovija nime guugeldamata. Küsimusi võib tekitada nii see, kui profiil pole piisavalt töine, kui ka see, miks eriti midagi leida ei ole. Spordivõistluste pildid on toredad ja näitavad töölesoovija head tervist, kuid kuidas saada teada, kas tegu on ka pühendunud ning laia silmaringi omava inimesega?
Mäletan, et KTHs oli kohustus: doktoritöö teemal pidi ilmuma meedias vähemalt üks populaarteaduslik ülevaade. Kuna minu rootsi kirjakeel polnud just parimal tasemel, kirjutas professor ülevaate minu eest. Aga doktorandil on veel iseloomulikke iseärasusi, mis eristavad teda professorist. Doktorant soovib tavaliselt rõhuda oma populaarteaduslikes kirjatöödes ülimale teaduslikkusele, kasutada võimalikult palju võõrsõnu ning lahata teemat väga keeruliselt. Sellega püüab ta tõestada nii iseendale kui ka teistele, et ta on jõudnud või jõudmas tugevale teaduslikule tasemele. Harvemini kasutatakse aga oma tööst ja selle olulisusest rääkimiseks lihtsaid sõnu, nii et kõik tekstist aru saavad.
Eestis on selles osas väga häid ettevõtmisi. Näiteks Eesti Teaduste Akadeemia pakub doktorantidele konkurssi „Teadus kolme minutiga“ ning sellega seonduvaid treeninguid ja koolitusi erinevates ülikoolides. Käesoleval aastal kuulusid konkursi viie laureaadi hulka Katriin Kristmann ja Inge Varik TalTechist. Siiski ei jõua nimetatud ettevõtmine kõigini, kuigi minu arvates tuleks igal doktorandil omandada oskused oma tööst lihtsalt ning veenvalt kirjutada ja rääkida. Seetõttu teen üleskutse, et iga TalTechi doktorant peaks oma õpingute jooksul, aga eeldatavalt ja eriti enne kaitsmist oma tööst ja valitud uurimisvaldkonna perspektiividest kirjutama. See oli ka üks põhjusi, miks Trialoog loodi – et see aitaks kaasa just doktorantide avaliku profiili kuvamisele ning sellega seonduvalt parima töökoha leidmisele.
Teen üleskutse, et iga TalTechi doktorant peaks oma õpingute jooksul, aga eeldatavalt ja eriti enne kaitsmist oma tööst ja valitud uurimisvaldkonna perspektiividest kirjutama.
Me võime aina rääkida isikuandmete kaitsest, kuid tõenäoliselt ei maksa hellitada lootust, et tuleviku tööandja jätab töölesoovija nime guugeldamata | Foto: TalTech
Avalikkuses kirjutamine tuleb kasuks
Seda, kui kasulik oma tuntusele ja arengule on avalikkuses kirjutamine, tundsin aastatel 2007– 2011, kui pidasin blogi nimega Keskkonnaabi, kuhu jõudsin postitada rohkem kui 300 keskkonnateemalist kirjutist. Ma ei saanud ise selle mõjust eriti arugi, aga kui töökohtumistel nii mitmed õpetajad kui ka isegi minister kätt surudes tunnistasid, et nad Keskkonnaabi loevad, oli mul tõsiselt hea meel ning tekkis ka teadmine blogi olulisusest.
Teiseks soovitangi alustada võimalikult vara oma profiili loomist LinkedIn’is. Mäletan, kuidas neli aastat tagasi oli mul töövarjuks üliõpilane, kellele rääkisin ühe soovitusena enda profiili loomise olulisusest. Täna on tal 85 otsekontakti (minul 1084), kiidusõnu mitmete oskuste kohta ning väga hea töökoht. Kusjuures ühiseid kontakte on meil vaid 11, mis tähendab, et ta on loonud endale tugeva töise võrgustiku.
Kokkuvõttes on minu sõnum järgmine: olgugi et doktoritööd tehes on peamiseks mureks artiklid ja kaitsmise kuupäev, on tuleviku jaoks ülivajalik leida aeg oma profiili loomiseks ning teadmiste põhjal ka ühiskonnale iseenda ja oma töö olulisuse kuvamiseks. Trialoog aitab kirjutiste loomisele ja toimetamisele omalt poolt igati kaasa.
Tuleviku jaoks on ülivajalik leida aeg oma profiili loomiseks ning teadmiste põhjal ka ühiskonnale iseenda ja oma töö olulisuse kuvamiseks.
