Puki sõnul on Eesti elektroonikatööstus lõimitud täiel määral rahvusvahelisse väärtusahelaga. Üha olulisemaks on saanud ettevõtete võime pakkuda terviklahendusi – alates inseneritööst ja disainist ning lõpetades tootmise, logistika ja finantseerimisega.
Kui paljudes vanema tööstustraditsiooniga riikides on tootmise uuendamine jäänud venima, siis Eestis viidi digitaliseerimise ja automatiseerimise hüpe läbi juba aastaid tagasi. See annab meie tööstusele selge paindlikkuse ja konkurentsieelise – oleme valmis kiiresti kohanema ning pakkuma nutikaid lahendusi ka kõige nõudlikumatele partneritele. „Eesti ettevõtted pakuvad nii arenduspartnerlust kui ka täpselt skaleeritavat tootmisvõimekust – sageli isegi kõrgemal tehnilisel tasemel kui suuremad rahvusvahelised tegijad.”
„Eesti ettevõtted pakuvad nii arenduspartnerlust kui ka täpselt skaleeritavat tootmisvõimekust – sageli isegi kõrgemal tehnilisel tasemel kui suuremad rahvusvahelised tegijad.”
Lisaks rahvusvahelistele kontsernidele tegutseb Eesti elektroonikatööstuses palju väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, kelle tugevuseks on spetsialiseerumine ja rahvusvahelised koostöösuhted.
Eesti trump: paindlikkus ja asukoht
Lisaks tehnilisele võimekusele ja rahvusvahelisele koostööle on Eesti elektroonikatööstuse kestlikkuses oluline roll ka keskkonnal, milles ettevõtted tegutsevad. Automatiseeritud tootmises on tööjõukulu osakaal väike, mistõttu loeb üha enam, kui soodsad on muud sisendid ja kui sujuv on logistika. Eestis on mitmed kulukomponendid – näiteks elekter ja transport – kallimad kui mõnes teises Euroopa riigis, mistõttu on teatud juhtudel otstarbekas tootmine mujale, näiteks Rootsi viia. Pukk ei pea seda tööstuse probleemiks, vaid pigem tööstuspoliitika puudujäägiks: Eesti riik pole tema hinnangul viimastel aastakümnetel tööstuse vajadustega piisavalt arvestanud ega loonud selle arendamiseks sihipärast raamistikku.
Eesti eelis peitub aga paindlikkuses – väikese riigina on siin võimalik otsuseid langetada kiiresti ja muutustega operatiivselt kohaneda. Lisaks on Eesti asukoht strateegiliselt tugev: Põhjamaadele suunatud tootmise jaoks ollakse nii klientide kui arenduskeskuste suhtes õigel kaugusel.
Noored ei tea, kui äge on tänapäeva tehas
Pukk rõhutas, kui oluline on muuta noorte silmis tööstuse kuvandit. “Noore tööjõu kaasamist takistavad kõige rohkem valed ettekujutused. Tänapäeva tehas ei ole midagi musta ega räpast.”
“Noore tööjõu kaasamist takistavad kõige rohkem valed ettekujutused. Tänapäeva tehas ei ole midagi musta ega räpast.”
Tema sõnul aitab otsene kokkupuude tootmiskeskkonnaga noortel paremini mõista, milliseid võimalusi tänapäeva tööstus tegelikult pakub. Just seetõttu viib Elektroonikatööstuse Liit kooliõpilasi ja tudengeid tehastesse, kus nad näevad oma silmaga, kui tehnoloogiliseks ja rahvusvaheliseks on valdkond muutunud.
Elektroonikatööstuses ei piirdu töö üksnes kohapealse tootmisega – igapäevane suhtlus toimub sageli välispartneritega, koostöö ulatub üle riigipiiride ja otsused sünnivad rahvusvahelises võrgustikus. Asjaosaline saab nautida tasakaalu: elada kodulinnas ja olla samas osa laiemast kogukonnast. See loobki Puki sõnul erilise väärtuse – võimaluse elada korraga rahvusvahelises ja kohalikus maailmas.
Pukk rõhutas, kui oluline on muuta noorte silmis tööstuse kuvandit. Tema sõnul takistavad noore tööjõu kaasamist kõige rohkem valed ettekujutused tehase olemusest. Foto: Incap
Tugev tööstus algab koolipingist
Pukk rõhutas, et inseneride ja tehnikute puudus ei ole ainult ettevõtete probleem, vaid puudutab kogu ühiskonda. Tema sõnul peaks hariduspoliitika lähtuma rohkem sellest, millist tööjõudu Eesti tegelikult vajab. Kui meil on inseneridest ja õpetajatest kriitiline puudus, tuleks suunata just nende erialadele rohkem tasuta õppekohti ja riiklikku tuge.
Õppida võib ju igasuguseid asju – aga mitte ilmtingimata maksumaksja kulul. Kui mõne eriala lõpetanul ei ole pärast kooli tööturul sisulist rakendust, tuleks küsida, kas senine prioriteetide jaotus on olnud tasakaalus.
Puki hinnangul ei pea inimene olema ülikoolist väljudes täielikult valmis konkreetset tööd tegema. On palju olulisem, et tudeng oskab ka pärast kooli õppida, probleeme lahendada ja uusi oskusi omandada. Ülikool peaks andma tugeva tööriistakasti, millega inimene saab oma teadmisi ja võimeid edasi arendada.
Samas ei arva Pukk, et õppekavasid peaks muutma klassikaliste loodusteaduste arvelt „pehmemaks.“ Ülikoolide konkurents toob kaasa kiusatuse suurendada erialade võimalikku populaarsust, vähendades samas matemaatika, füüsika ja teiste keerulisemate ainete mahtu. See mõjub aga lõpuks halvasti tööandjate ootustele ja Eesti tööstuse arenguvõimele. „Nagu mu isa ütles – kõigepealt tuleb koolipingis tagumikku nühkida ja matemaatika ning füüsika selgeks saada. Alles siis suudad ettevõttele päriselt kasulik olla,“ ütles Pukk muigega.
„Nagu mu isa ütles – kõigepealt tuleb koolipingis tagumikku nühkida ja matemaatika ning füüsika selgeks saada. Alles siis suudad ettevõttele päriselt kasulik olla.”
Pukk rõhutas ka vajadust süvendada teadusasutuste ja ettevõtluse vahelist koostööd. Kuigi Eesti ülikoolidel on ambitsioonikad teadusprogrammid, ei ole ettevõtjatel tihti lihtne leida võimalikku koostööpartnerit – sageli saavad takistuseks bürokraatia, ajakulu ja ebamäärasus.
Ülikoolide teadustegevus ei tohiks toimuda isolatsioonis. „Me ei vaja doktorante valdkondades, mida pole võimalik Eestis mingilgi moel rakendada. Kui meil ei ole kompetentsi, mida ettevõtted vajavad, siis ei sünni ka koostööd,“ ütles ta.
Samas tunnistas Pukk, et ettevõtjate endi roll on samuti oluline. Elektroonikatööstuse Liit töötab selle nimel, et tööstuse sisulised vajadused jõuaksid ülikoolideni – alates kompetentsidest kuni teadusarenduse fookusteni. Koostöö peaks tema sõnul olema süsteemne, mitte juhuslik, s.t see ei tohiks sõltuda ainult mõne entusiastliku teadlase huvidest.
Liidu esimehena peab Pukk oluliseks tugevdada juba alustatud suundi: tuleb täita senisest selgemat rolli poliitikakujunduses, kaasata noori ja tihendada rahvusvahelist koostööd. Tema sõnul on Eesti häält Euroopa tasemel juba kuulda – nüüd tuleb seda ka sihipäraselt kasutada.
