Eesti vajab kiibihüpet

Eesti vajab kiibihüpet. 12.06.2025. Festivali paneeldiskussioonis „Eesti Kiibikeskus: kellele ja milleks?“ arutlesid TalTechi, Metroserdi ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) esindajad, miks on ühele väikeriigile nõnda oluline arendada ja disainida kiipe, et selleks tuli luua lausa eraldi kiibikeskus. Miks ei võiks osta kiipe riikidelt, kes arendavad ja toodavad neid suurtes kogustes? Eestil on võimalus saada „bossiks“ „Kui me räägime tehnoloogilisest tootmisest, siis mängivad kiibid igal pool rolli,“ rõhutas TalTechi arvutisüsteemide instituudi professor ja kiibitehnoloogiate ja -disaini keskuse koordinaator Jaan Raik. Kiibid on telefonides, droonides, arvutites, rääkimata meditsiiniseadmetest või kaitsetööstuse tehnoloogiast – teisisõnu oleks lihtsam loetleda neid esemeid, kust seest kiipe ei leia. Kui Eesti arendab ja disainib oma tehnoloogia jaoks ise kiipe ning omab vastavat kompetentsi ja võimekust, võidame Raiki hinnangul pikas perspektiivis väga palju. „Võib küsida, et kui Taiwan või USA toodavad niikuinii palju kiipe, siis miks me neid lihtsalt sisse ei osta ja oma toodete sisse ei pane?“ Peamine küsimus ongi tema sõnul see, kas tahame Eestis ise selle valdkonna suurteks tegijateks saada ja Eesti majandust arendada ning ka sõltumatust suurendada? „ Kui tahame, siis tuleb disainida oma kiip ja lasta see valmistada tehases, mis võib asuda kus tahes,“ selgitas Raik, kelle sõnul pole ühelgi arendajal-disaineril üldjuhul oma tehast. „Tehas lihtsalt pakub üht teenust, võimalust teie enda disainitud kiip valmis trükkida.“ Vähem tähtis pole ka asjaolu, et kui osta kiipe Taiwanist või USA-st, tuleb tantsida väikese tellijana nende taktikepi järgi, leppida kiipe valmistavates riikides kehtestatud hindade ja muude tingimustega. Kui Eestis saab kiipide arendus ja disain hoo sisse ja siinsed ettevõtjad teadvustavad selle potentsiaali, võime muutuda maailmas üheks „bossidest“, kes dikteerib hinda ja säilitab oma sõltumatuse. Kiibidisain kui väärtusahela tulusaim osa Üks takistus, miks Eestis pole seni kiipide arendamist tõsiselt kätte võetud, on valdkonna keerukus ja kulukus, millele lisandub vastava kompetentsi vähesus, ehkki TalTech seda pakub. Naljaga pooleks võib küsida, et kuidas meil siis asjatundjaid pole, kui siin tegutses ju kunagi elektrotehnilisi komponente tootev Pöögelmanni tehas? Metroserdi kiibikeskuse programmijuht Andres Mellik rõhutas, et uue keskuse eesmärk on võimestada ettevõtteid, pakkuda tuge ja peletada eemale kõikvõimalikke hirme, mis on seni uute tehnoloogiate kasutuselevõttu pidurdanud. „Samas on kiibitööstus üks keerulisemaid omasuguste hulgas, lisaks sõltub tootja tarkvaratootjate pakkumisest – nendega tuleb hoida lähedasi suhteid. Isegi kui me keskendume disainile ja turvalisusele, peame olema nendega tihedalt kontaktis.“ Metroserdi droonitehnoloogiate ekspert Rainer Kivimäe toonitas, et kiipide tootmises on disain väärtusahela tulusaim osa. „Kõige tähtsam ongi see, kuidas ja mismoodi kiipe disainida, selles tahamegi ettevõtteid aidata. Kui sul on oma kiip ja soovid püsida turul 10–15 aastat, on see juba selge konkurentsieelis,“ sõnas Kivimäe. „Kui ostad mujalt viieaastase elueaga kiibi, siis mida sa pärast seda teed?“ “Kõige tähtsam ongi see, kuidas ja mismoodi kiipe disainida, selles tahamegi ettevõtteid aidata. Kui sul on oma kiip ja soovid püsida turul 10–15 aastat, on see juba selge konkurentsieelis.” „Ma ise tegelen droonidega ja nendes läheb vaja väga palju kiipe,“ jätkas Kivimäe. „Näiteks iPhone’is on 12 kiipi. Kui võtta droon lahti, on näha, et see koosneb paljudest erinevatest süsteemidest, juhtimisest, navigeerimisest, sensoritest jne. Arv läheb väga suureks. Kui jõuame tagasi Eesti juurde, siis vajame oma strateegiat, et Eesti ettevõtetel tekiksid unikaalsed tooted.“ Tiigrihüpe võinuks võtta ka teise suuna TalTechi Seebecki elektroonikainstituudi elektroonikainsener Vahur Kampus rõhutas kiipide valdkonna osas seda, et isegi kui know-how’d on palju, ei suuda üks inimene seal midagi ära teha, vaid tema taga peab seisma tiim koos tehnoloogiaga. Ülikoolil on võimalik sellist struktuuri pakkuda, mujalt Eestist selliseid inimesi ega infrastruktuuri ei leia. Teisisõnu saabki TalTech olla ekspertide kasvulava. Melliku sõnul saab kiibikeskus võimestada ettevõtteid esiteks konsultatsiooniga, et neil tekiks selle tulemusel oma võimekus „Keerulisemates kohtades saame tulla oma tiimiga appi.” Vahur Kampus mainis ka tasuta litsentse, ent suurte ja mahukate asjade tegemiseks need ei sobi.“ Valdkondi, milles kiipe arendada ja disainida, on aga tohutult: kaitsetööstus, ründetööstus, AI-kiirendid, meditsiiniseadmed. „Oluline, et sõltuksime ülejäänud maailmast nii vähe kui võimalik,“ rõhutas Mellik. Samuti tuleks tagada, et kiibikeskus ei jääks ainult europrojektiks, vaid jätkaks Eesti kiibindusalast tööd ka edaspidi. Raiki sõnul on rõõmustav, et Eesti ettevõtted on hakanud kiibikeskust juba ise üles leidma. „Kes teab – kui Eesti ühiskond olnuks jõukam ja Tiigrihüppeni oleks jõutud hiljem , siis ehk oleks interneti asemel keskendutud hoopis kiipide arendamisele.“ “Kes teab – kui Eesti ühiskond olnuks jõukam ja Tiigrihüppeni oleks jõutud hiljem , siis ehk oleks interneti asemel keskendutud hoopis kiipide arendamisele.” Aga parem hilja kui mitte kunagi. Keskuse avamisega astus Eesti suure sammu, et liikuda kiibitehnoloogia valdkonnas ideede maaletooja positsioonilt loojaks ja arendajaks. Nüüd on aeg küps. Kiibikeskus loodi Euroopa Liidu toel koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS), Metroserdi ja TalTechi teadlastega ning selle eesmärk on aidata Eesti ettevõtetel liikuda suurema tehnoloogilise iseseisvuse ja lisandväärtusega tootmise suunas. ** TalTechi 2025. aasta innovatsioonifestival toimus 5. juunil ja kandis pealkirja „Murrangulised tehnoloogiad: võimalused, ohud ja piirid“. Festival keskendus uute tehnoloogiate rollile ühiskonnas, majanduses ja igapäevaelus. Päeva jooksul käsitleti tehnoloogiliste läbimurretega seotud võimalusi ja riske, toodi esile globaalseid trende ning analüüsiti, kuidas võiks Eesti kiiresti muutuvas maailmas paremini kohaneda. Valdkonna eksperdid ja teadlased võtsid vaatluse alla tehnoloogia mõju ühiskonnale, keelele, andmete kasutamisele, superarvutite ja kiibitehnoloogiate arendamisele ning tutvustasid TalTechi süvatehnoloogilisi võimalusi.