Trialoogi toimetaja
Eesti masinatööstuse liidu tegevjuht Andri Haran näeb targa tööstuse tulevikus suurt potentsiaali, kuid tõdeb, et Eesti tööstuses liigutakse digitaliseerimise ja automatiseerimise suunas ebaühtlaselt.
„Meil on suured tippettevõtted, digitaliseerimise liidrid, kuid samas ka väiksemad ja keskmised ettevõtted, kes alles õpivad, kuidas seadmeid omavahel suhtlema panna,“ sõnas Haran.
„Meil on suured tippettevõtted, digitaliseerimise liidrid, kuid samas ka väiksemad ja keskmised ettevõtted, kes alles õpivad, kuidas seadmeid omavahel suhtlema panna.”
Haran rõhutas, et targa tööstuse suurim kasutamata võimalus peitub andmete kogumises ja nende sihipärases kasutamises. „Andmed on uus kuld – ettevõtted koguvad neid tohututes kogustes, kuid paljud ei kasuta neid otsuste tegemiseks. Edukaid ettevõtteid eristab teistest just võime võtta andmete põhjal vastu praktilisi otsuseid,“ selgitas ta.
Targa tootmise varjatud potentsiaal
Kuigi sageli investeerivad ettevõtted suurelt masinatesse ja andmesüsteemidesse, jäävad kogutud andmed passiivselt ootele, kuna puudub oskus ja teadlikkus neid analüüsida ja praktikas rakendada. See tähendab, et kuigi vajalik info on olemas, ei jõua see juhtimisotsusteni ega aita suurendada tootlikkust ega parandada toote kvaliteeti. „Andmete kogumine on alles esimene samm. Tõeline väärtus tekib siis, kui kasutada andmeid otsusteks ja tegudeks. Kõige kiiremini jõuavad edusammudeni need ettevõtted, kes mõistavad, et digitaliseerimine tähendab ka juhtimisprotsesside ja töökorralduse ümbermõtestamist,“ märkis Haran.
Andmekasutus ei pea tema hinnangul olema keeruline ega kallis – neist saavad kasu lõigata ka väiksemad ettevõtted. Oluline on keskenduda konkreetsetele valdkondadele, mille andmed suudavad anda selge ülevaate ja toetada juhtimisotsuseid. Andmete abil saab näiteks jälgida toorainekulu, ennustada seadmete hoolduskulusid või parandada toodete kvaliteeti.
“Andmete kogumine on alles esimene samm. Tõeline väärtus tekib siis, kui kasutada andmeid otsusteks ja tegudeks. Kõige kiiremini jõuavad edusammudeni need ettevõtted, kes mõistavad, et digitaliseerimine tähendab ka juhtimisprotsesside ja töökorralduse ümbermõtestamist.”
Eeskujud ja järeljooksikud
Harani sõnul on Eestis mõned sektorid digitaliseerimise ja automatiseerimise vallas teistest märgatavalt edukamad. Positiivsete näidetena mainis ta puidu-, ja toidutööstust. Edukust stimuleerib sektorisisene konkurents, mis sunnib ettevõtteid pidevalt oma tootmist tõhustama ja kulusid optimeerima, et turul püsida ja konkurentidest ette jõuda.
Samas ei sõltu edu üksnes sektori eripäradest – igas valdkonnas leidub ettevõtteid, kes on suutnud digitaliseerimise ja automatiseerimisega teistest ette jõuda. Ent tavaliselt moodustavad need ettevõtted kogu sektorist vaid 5–10%, samas kui ülejäänud alles otsivad võimalusi ja lahendusi, kuidas oma tootmist targemaks muuta.
Haran tõdes, et väiksemad ja keskmised ettevõtted jäävad digitaliseerimises sageli maha, kuna nende ressursid on piiratud ja suuri investeeringuid on riskantne teha. Sellisel juhul toovad kõige rohkem kasu väikesed ja läbimõeldud sammud. Digitaliseerimist ja automatiseerimist tuleks ennekõike rakendada nendes valdkondades, kus need muudatused avaldavad tootlikkusele ja efektiivsusele otsest positiivset mõju.
Haridus ja oskused – targa tööstuse vundament
Targa tööstuse areng sõltub suuresti ka pädevate spetsialistide olemasolust. Harani hinnangul on Eesti haridussüsteem küll õigel teel, kuid muutused peavad tulema kiiremini ja sihipärasemalt. Noortele tuleks pakkuda juba õpingute ajal praktilisi oskusi ning võimalusi puutuda kokku reaalse tootmisprotsessiga. See aitaks tagada, et uued spetsialistid suudavad tööstuse vajadustega kiiresti kohaneda ja ettevõtete arengusse kohe panustama hakata.
Harani hinnangul võiks Eestis rakendada Inglismaa eeskujul õpipoisi süsteemi, mille käigus omandavad noored varakult praktilisi kogemusi ja neid juhendavad tööstusspetsialistid. „Tegu ei peaks olema ainult teoreetilise haridusega, vaid praktilise ja kaasaegse meetodiga, mille abil saaksid noored kasutada tipptehnoloogiat.“
Samuti sõltub targa tööstuse areng tihedast koostööst teadusasutustega. Ettevõtted peaksid Harani hinnangul suhtuma ülikoolidesse kui strateegilistesse partneritesse, kes suudavad pakkuda uusi lahendusi ja innovatsiooni. Teadusasutused saavad aidata ettevõtteid keeruliste tehniliste probleemide juures, testida uusi tehnoloogiaid ja arendada välja lahendusi, mis jääksid muidu kättesaamatuks. Selline koostöö võimaldab ettevõtetel kiiremini areneda ja konkurentsis püsida.
Haran märkis, et kuigi koostööd teadusasutustega on targa tööstuse arendamises võimatu üle tähtsustada, on Eestis selles valdkonnas veel arenguruumi. Ettevõtted võivad sageli karta, et ülikoolide ja teadusasutuste töötempo on liiga aeglane või et teadusprojektid on liiga keerulised ja kulukad. Siiski rõhutas ta, et koostöö ei pea alati algama suurtest ja keerulistest projektidest – ka väikesed ja konkreetsed algatused võivad juhtida välja edukate tulemusteni, mille puhul mõistavad mõlemad osapooled selgelt oma rolle ja ootusi.
Toimiva koostöö positiivse näitena tõi Haran esile AIRE (tehisintellekti ja robootika kompetentsikeskuse), mis on andnud ettevõtete ja teadusasutuste kokkuviimisel häid tulemusi. „Just selline koostöö aitab luua midagi uut ja konkurentsivõimelist,“ ütles ta.
Andri Harani sõnul liigub Eesti tööstus targa tootmise suunas, kus andmed ja robotid töötavad koos, muutes tootmise efektiivsemaks ja paindlikumaks. Foto: Unsplash
Tulevik ei oota – Eesti tööstus peab julgema unistada suurelt
Haran näeb, et Eesti tööstus võib järgneva kümnendi jooksul jõuda globaalsele tasemele – seda juhul, kui suudetakse ühitada IKT-sektori ja tööstuse tugevused. „Kui oleme võimelised kasutama tööstuseski oma andmeanalüütika ja tarkvaraarendusoskusi, võib Eesti tööstus muutuda maailmatasemel konkurentsivõimeliseks,“ rõhutas Haran.
“Kui oleme võimelised kasutama tööstuseski oma andmeanalüütika ja tarkvaraarendusoskusi, võib Eesti tööstus muutuda maailmatasemel konkurentsivõimeliseks.”
Ent targa tööstuse edu ei tule iseenesest – see nõuab ettevõtete juhtidelt julgust investeerida ja arendada ning töötajatelt valmisolekut õppida ja uusi oskusi omandada. Harani hinnangul sõltub Eesti tööstuse tulevik sellest, kui hästi suudetakse liituda globaalse väärtusahelaga ja pakkuda maailmale midagi ainulaadset. See tähendab, et tuleb luua innovaatilisi tooteid ja tehnoloogiaid ning rakendada samas nutikalt olemasolevaid lahendusi.
