Eesti: digiriigist AI-riigiks?

Eesti: digiriigist AI-riigiks?. 29.09.2025. Miks alustatakse just juhtidest? Eesti AI-kirjaoskuse eestvedaja Vattan Pratan Singh, kes oma professionaalses tegevuses kasutab nime Vattan PS selgitas, et iga juht mõjutab oma töö kaudu vähemalt sadat inimest – olgu tegu kolleegide, alluvate või partneritega. „Selline võimendus aitabki AI-kirjaoskust ühiskonnas laialdaselt juurutada.“ Tema sõnul tähendab tehisintellekti kirjaoskus eelkõige AI-mõtteviisi ehk oskust mõelda koos AI-ga. Kõigepealt on vaja teada, kuidas AI töötab ja mida ta suudab, seejärel tuleb õppida kasutama oma valdkonna  praktilisi tööriistu ning jõuda seeläbi lõpuks AI kriitilise hindamiseni: kuidas märgata vigu ja kallutatust, kuidas saada aru, millal võib masinat usaldada ja millal mitte. Oluline on, et inimene säilitaks kontrolli. Digiriigi paradoks Eesti digilugu on maailmas korduvalt eeskujuks toodud. 98%-l Eesti inimestest on digitaalne ID, riiklikest teenustest on 99% veebis ning X-tee (riigi turvaline, asutuste infosüsteeme ühendav andmevahetuskiht) on teeninud rahvusvahelist tunnustust. Kuid tehisintellekti on siiani kasutatud tagasihoidlikult ja ettevõtete seas on selle roll pigem marginaalne. PS: „Samas teame, et AI mõjutab lähiaastatel kaht kolmandikku Eesti töökohti ning enamik spetsialiste tunneb, et nad ei ole selleks muutuseks valmis.“ PS tõi välja ka suveräänsuse küsimuse. Eesti ei saa kasutada ainult välismaiseid tööriistu, vaid peab looma ise lahendusi. Tema hinnangul on oma lahendustel sama kaal kui kunagisel X-tee loomisel: „Asi on AI-suveräänsuses – me peame suutma luua oma lahendusi, mitte sõltuma vaid tehnoloogiahiiglastest.“ „Asi on AI-suveräänsuses – me peame suutma luua oma lahendusi, mitte sõltuma vaid tehnoloogiahiiglastest.“ Juhtide vastutus ja võimalus TalTechi IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan rääkis, et tehisintellekti ajastul on juhtide kõige olulisemaks oskuseks teadlik suhtumine andmetesse. See tähendab mõista, millises seisus on ettevõtte andmed, mida nendega tohib teha ja kuidas tagada, et nende kasutamine ei tekitaks riske. „Riskantse info alla kuuluvad ka tundlikud andmed, isikuandmed, autoriõiguse ja eetika teemad. Tehisintellekti-ajastu üks suurimaid riske ongi seotud andmete kasutamisega, sest asjaosaline võib  tekitada selle käigus kogemata väga suurt kahju – ettevõttele või iseendale,“ rõhutas Järvan. Andmetega seotud kirjaoskuse kõrval peab juht omandama ka oskuse katsetada. Esmane samm on proovida järele, milleks AI sobib ja milleks mitte. Alles seejärel saab liikuda edasi keerukamate lahenduste loomise juurde. Jervan rõhutas, et ilma proovimiseta pole võimalik AI tegelikke võimalusi mõista. Samuti on vaja kriitilist mõtteviisi – arusaama eetilistest ja õiguslikest piiridest. Euroopa Liidu uus AI-määrus lisab sellele täiendava surve, sest see nõuab, et juhid oskaksid hinnata vastavust ja vältida valearusaamu. Tehisintellekti rakendamine pole ainult tehniline küsimus, vaid see eeldab ka vastutustundlikke juhtimisotsuseid. Jervan rääkis, et ettevõtete juhid on käsitlenud AI-d seni pigem kõhklevalt. Põhjuseid on mitmeid. Kui mõnes riigis tundus tehisintellekti kasutamine justkui uus hüpe, siis Eestis tõi arvutite ja digiteenuste laialdane kasutus kaasa juba piisavalt mugavust, ning tehisintellekt pole juhtides veel samasugust „ahhaa-efekti“ tekitanud. Jervan usub, et pikemas plaanis sunnib konkurents tegutsema ka skeptilisemaid juhte: „Kui turule ilmuvad ettevõtted, kes saavad tänu AI-le reaalse eelise, ei ole teistel enam võimalik arenguid kõrvalt vaadata.“ Uus edulugu? Jervani sõnul on Eestil olemas kõik eeldused, et kujundada välja jälle üks edulugu: „Meil on riigitasandil tohutult andmeid, mis võiksid aidata luua erinevaid ühiskonda võimestavaid AI-lahendusi. Aga et inimesed neid lahendusi kasutaksid, peab neil olema nende töötamisest arusaam.“ Pole juhus, et TalTechis viiakse läbi tehisintellekti kirjaoskuse päev. Ülikoolil on uute teadmiste loomisel ja nende ühiskonda viimisel kandev roll. Jervan rõhutas, et akadeemia ülesanne on pakkuda võimalikult palju koolitusvõimalusi ja teha koostööd eri sektoritega, et teadmine jõuaks ka päriselt rakendusteni. Ta tõi välja hiljutise koostöölepingu Ida-Tallinna Keskhaiglaga, mille fookusesse kerkis AI kasutamine tervishoius. PS rõhutas, et ambitsioonid on suured – tõsta juba 2027. aastaks tehisintellekti kasutamine 14 protsendilt 70 protsendile. Tema hinnangul on see täiesti tehtav, sest väikeriigis levib mõju kiiresti. Tehisintellektialase kirjaoskuse päev näitab, et akadeemia, ettevõtete ja avaliku sektori koostöös on võimalik juhtida Eestit sammhaaval eesmärgile lähemale – kujundada meie riigist AI-kirjaoskuse edulugu. „Kui turule ilmuvad ettevõtted, kes saavad tänu AI-le reaalse eelise, ei ole teistel enam võimalik arenguid kõrvalt vaadata.“