Digipööre puidutööstuses: andmed kui uus tooraine

Digipööre puidutööstuses: andmed kui uus tooraine. 24.10.2025. TalTechi eestvedamisel toimunud projekt 5G-TIMBER näitas, kuidas ühendatud digitehnoloogiad võivad muuta puidusektori varasemast tunduvalt läbipaistvamaks, efektiivsemaks ja ohutumaks. Projekti tulemusi kokkuvõtval lõppüritusel toimunud paneeldiskussioonis arutlesid teadlased ja praktikud, kas ja kuidas saab uusi võimalusi puidutööstuses päriselt rakendada. Puit on elus materjal – iga palk on kordumatu. Just see annab andmete ja ühenduvuse kasutamisele puidusektoris sedavõrd suure mõju. TalTechi Infotehnoloogia teaduskonna vanemteadur Alar Kuusik rääkis, et iga tüvi kannab endas unikaalset digitaalset sõrmejälge: „Kujutlege, et saame jälgida konkreetse puu teekonda kasvukohast kuni valmis majani – see annaks meie käsutusse täiesti uue tasemega läbipaistvuse ja kvaliteedi.“ Töökindla ühendusega 5G versus Wi-Fi Kuusiku sõnul võimaldab 5G-põhine andmevahetus koguda ja töödelda tohutul hulgal infot – alates pilditöötlusest ja lõpetades tootmisliinide anduritega. Ühtlasi vajab tööstus võrku, mis oleks sama usaldusväärne kui elektrivool: „5G on esimene tehnoloogia, mis lubab 99,99-protsendilist töökindlust – ja puidutööstuses on see otseselt seotud ohutuse ja efektiivsusega.“ Ta tõi näite Rootsi saeveskist, milles kasutatav Wi-Fi lahendus vajas ligi pooltsadat tugijaama ja tekitas kuni 2000 katkestust päevas – iga seisakuga kaasnes otsene rahaline kahju. Privaatne 5G-võrk pakub sama katvust, ent vajab oluliselt vähem tugijaamu ning toob kaasa suurema töökindluse. Eestis on hakanud tööstuslike 5G-võrkude rajamine muutuma lihtsamaks – regulatsioonid on paindlikumad ja seadmete hinnad langevad. Paranenud tingimused võimaldavad võtta töökindla 5G. kasutusele ka keskmise suurusega ettevõtetel. „5G on esimene tehnoloogia, mis lubab 99,99-protsendilist töökindlust – ja puidutööstuses on see otseselt seotud ohutuse ja efektiivsusega.“ Andmepõhine tehas Saeveskitele seadmeid tootva ettevõtte Hekoteki 5G-Timberi projektijuht Aimar Parm rõhutas, et puidu kvaliteedi ja kasutusviisi saab hakata määrama juba metsas, ammu enne seda, kui palk saeveskisse jõuab. Tema sõnul peab iga otsus – millist puud langetada, kui pikk palk lõigata ja milleks seda kasutada – tuginema turu ja kliendi ootustele: „Terast saab alati lõigata ja uuesti ühendada, aga puud mitte – kui see on kord juba valesti lõigatud, on tulemus pöördumatu.“ Just seetõttu on oluline lähtuda andmeanalüüsist kogu väärtusahela ulatuses, turu vajadustest planeerimise ja liimimiseni. Ainult nii saab tagada, et iga tüve on kasutatud parimal võimalikul viisil – kvaliteetsemat materjali saab kasutada kõrgväärtuslikes toodetes, madalama kvaliteediga puitu aga seal, kus parasjagu vaja. Parm tõi välja kolm käegakatsutavat kasutegurit, mida 5G-TIMBER Hekotekile andis. Esiteks tuleb tõsta esile liinil tekkivaid ummistusi tuvastavat masinnägemist: „Kui varem jälgisid kolm operaatorit kümneid ekraane, siis nüüd saab sama töö ära teha üksainus inimene – automaatne kaameraanalüüs tõstab probleemid ise esile.“ Tulemuseks on väiksemad seisakud, suurem energiasääst ja turvalisem töö. Teiseks mainis Parm ennetavat hooldust. Selle jaoks loodi rakendus, mis koondab kokku hooldusjuhised, tööriistavajaduse ja 3D-vaateid sisaldava asukohainfo ning salvestab kõik toimingud ajatemplitega andmebaasi. Sedasi saab ka võõras hooldusspetsialist kergelt aru, „kuhu minna ja mida võtta“. Andmelogi aitab eristada garantiijuhtumeid puudulikust hooldusest, annab konstruktoritele reaalse kasutuse kohta tagasisidet ning loob eeldused, et tulevastes projektides oleks teatud detaile lihtsam ümber kujundada. Kolmandaks kasuteguriks tuleb lugeda digitaalse kaksiku abil tehtavat koolitust. „Uut operaatorit saab õpetada justnagu lennusimulaatoris – rahulikult, ohutult ja tolmuvabalt,“ ütles Parm. Sel kombel puutub töötaja reaalse tootmisega kokku siis, kui ta tunneb juba umbkaudu nelja viiendikku süsteemiloogikast. „Kui varem jälgisid kolm operaatorit kümneid ekraane, siis nüüd saab sama töö ära teha üksainus inimene – automaatne kaameraanalüüs tõstab probleemid ise esile.“ Andurid ja mudelid pikendavad puidu eluiga Tootmise digitaliseerimine annab efektiivsuse, aga suurim väärtus sünnib andmete liikumisest materjali tasandile. Kui on teada, kuidas puit keskkonnale reageerib, saab disainida tooteid, mis peavad kauem vastu ja vajavad vähem järelhooldust – see aga tähendab väiksemaid garantiikulusid ja suuremat jätkusuutlikkust. „IoT-andureid (Internet of Things andureid) saab kasutada koos arvutusmudelitega, et jälgida ja ennustada, kuidas puit niiskuse ja temperatuuri mõjul muutub,“ ütles Soome Tehnikauuringute Keskuse (VTT) vanemteadur Stefania Fortino. Parem andmekasutus aitab ennetada puidu pragunemist, kõverdumist ja lagunemist ning pikendab toote eluiga. Fortino sõnul peavad keerukad mudelid jõudma tööstusse kasutajasõbralikus vormis: „Tööstus vajab tarku tööriistu, millesse saab sisestada materjali omadusi ja ilmastikuandmeid ning saada vastu konkreetseid soovitusi.“ Kõige olulisem on hoiak Projekti lõpudiskussioonis rõhutas moderaatorina Milaano Polütehnikumi professor Marcello Urgo, et uute tehnoloogiate juurutamisel ei piisa masinatest ja tarkvarast, vaja on inimesi, kes oskavad neid mõtestada ja rakendada. Just seetõttu on 5G-TIMBERi projektis nii teadlastel ja inseneridel kui ka ettevõtjatel ja praktikutel täita üheväärselt oluline roll. Urgo esitatud küsimusele, milliseid oskusi vajab tuleviku puidutööstus, vastas Parm, et tehnoloogia eeldab eelkõige õppimisvalmidust ja kriitilist mõtlemist: „Kõige olulisem on hoiak – tahe õppida, aru saada ja küsida.“ Just  kriitilise ja avatud mõtteviisiga, aga ka suutlikkuse ja valmisolekuga ühendada omavahel teadmisi, tehnoloogiat ja praktilisi kogemusi on võimalik panna metsanduses ja puidutööstuses alus tõeliselt uuele ajastule. „Tööstus vajab tarku tööriistu, millesse saab sisestada materjali omadusi ja ilmastikuandmeid ning saada vastu konkreetseid soovitusi.“