Prototroni fondi juht
Majanduse ebastabiilne olukord on pannud nii ettevõtjad kui ka investorid oma tegevusi hoolikamalt läbi mõtlema. Ajal, mil riigis valitseb ebakindlus, on ülikoolidest saanud võtmetegelased majanduse elavdamisel ning ettevõtluse rahvusvahelistumisel, kirjutab Prototroni fondi juht Brait Pilvik.
Ajal, mil statistika näitab majanduse vähikäiku ja uudised ebaselgeid maksude kogumise võimalusi ning riiklik strateegiline tulevikuplaan on selge vast ainult strateegiadokumentide kokkukirjutajatele, on ettevõtjatel keeruline planeerida oma äritegevuse järgmisi samme. Kuidas sa paigaldad majale katust, kui vundament logiseb? Pika plaani olemasolu pakub ettevõtjatele meelerahu, mis on eriti vajalik ajal, mil väliseid ebaselgeid mõjutajaid on rohkem kui küllalt.
Eesti väliskaubanduse käive oli 2024. aasta teises kvartalis sama suur kui aasta tagasi ning täna saab öelda, et pikalt kestnud langus on taandumas. Uuringud näitavad, et ettevõtjate usaldus riigi ning institutsioonide vastu tugevdab äritegevuse rahvusvahelistumist − suurema tõenäosusega tegelevad ettevõtjad ekspordiga neis riikides, kus avaliku sektori usaldus on kõrgem. Seda seetõttu, et nad tajuvad väiksemalt riske, kui nad tegutsevad võõrastel rahvusvahelistel turgudel, kus institutsionaalsed raamistikud on usaldusväärsed ning riigi sõnumid arusaadavad.
Nii võib öelda, et ameerika mägesid meenutav elamussõit tänases poliitika kujunduses mõjutab nii siinseid ettevõtjaid, kes eksportturgudele jahti peavad, kui ka Eesti atraktiivsust olemaks rahvusvaheline kaubanduspartner teistele riikidele.
Ülikoolidest on saanud majanduse selgroog
Meeldivaid uudiseid pakub idusektori ülevaade. Julgelt ekspordile fokusseeritud startup-sektor on end lahti raputanud ülemaailmsest heitlikust majandusolukorrast ning teinud jõudsa hüppe. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli idusektori ettevõtete käive 2024. aasta esimesel poolel 1,698 miljardit eurot, mis on 11% rohkem kui 2023. aasta esimesel poolel.
Käesoleva aasta esimesel poolel investeeriti Eesti idusektorisse kokku 238,9 miljonit eurot. Eriti tähelepanuväärne on, et 2024. aasta esimesel poolaastal tehti süvatehnoloogia ettevõtetesse 14 investeeringut kogusummas 171,8 miljonit eurot, mis on 72% idusektori investeeringutest.
Mida sellest järeldada? Olgugi et majanduslik ebastabiilsus on jätnud jälje iduettevõtjate raha kaasamisele, ei ole raha turult kadunud. Investeerimise kandvad märksõnad on pikaajalisus ja teadusalane koostöö ehk investor otsib stabiilsust riskantses ärimudelis.
2024. aasta esimesel poolaastal tehti süvatehnoloogia ettevõtetesse 14 investeeringut kogusummas 171,8 miljonit eurot, mis on 72% idusektori investeeringutest.
TalTechi üks hargettevõtteid on demotehase rajamiseks 6 miljonit eurot kaasanud Äio, mis toodab saepurust toitu. Pildil ettevõtte kaasasutaja Petri-Jaan Lahtvee ämbriga, milles on puidusuhkrute baasil toodetud oomega-3-rasvhapetega kalasööt | Foto: Karl-Kristjan Nigesen
Euroopas tegutsevate süvatehnoloogiaettevõtete edukuse määr on üldiselt madalam kui teistel tehnoloogia sektoritel. Põhjus on selles, et süvatehnoloogilistel idufirmadel on sageli pikemad arendustsüklid, suuremad teadus- ja arendustegevuse kulud ning neil on vaja rohkem spetsialiseerunud talente. Võrreldes teiste sektoritega meelitavad süvatehnoloogiaettevõtted investeeringuid paremini ligi, kuna vaatamata madalamale lühiajalise edukuse määrale on neil suurem potentsiaal läbi murda.
See on vaid üks näide, kuidas ülikoolidest on saanud oluline majanduse elavdamise selgroog.
Piiriülene testimine loob rahvusvahelist konkurentsieelist
2011. aastal viis Swedbank läbi uuringu selgitamaks välja, milliseid meetmeid rakendatakse Eestis ettevõtluse arendamiseks. Selgus, et siinsel ettevõtlusmaastikul on puudus teenusest, mis toetab alustavate ettevõtjate püüdlusi prototüüpida tooteid ning teenuseid enne nende turule toomist. Selle tühimiku täitmiseks ühendasid jõud TalTech, teadus- ja ärilinnak Tehnopol ning Swedbank ning lõid nutikate ideede prototüüpide rahastu Prototron.
Prototron on rahastanud 102 projekti ligikaudu 1,3 miljoni euroga, mis on võrdlemisi väike summa, kui arvestada, et järelinvesteeringuna on need ettevõtted kaasanud enam kui 85 miljonit eurot.
Aastast aastasse on Prototroni roll ning populaarsus tõusnud − igal aastal võtame vastu üle 200 kandideerimisavalduse, millest programmiga liitub vaid kümmekond parimat. Tähelepanuväärne on, et ettevõtjate huvi oma toodete-teenuste prototüüpimise vastu on kõrge, ilmestades läbimõeldud taktikat uudsete asjade turule toomisel. Nimelt pakub prototüüpimine võimalust hoida kokku arenduskuludelt, sest selle käigus tuvastatud vead saab lahendada ennetavalt.
Investeerimise kandvad märksõnad on pikaajalisus ja teadusalane koostöö ehk investor otsib stabiilsust riskantses ärimudelis.
Prototroni abil on tuule tiibadesse saanud näiteks sellised ettevõtted nagu CoModule, Bikeep, Saunum, UP Catalyst ja Fusebox | Foto: Bikeep
Kõige selle juures on paslik välja tuua järgmine tähelepanuväärne asjaolu. Nimelt on ettevõtjad üha enam huvitatud piiriülesest testimisest.
Väikese riigi ettevõtjate eeliseks saab nimetada rahvusvahelistumist − ei tule üllatusena, et sisenõudlus on ligi 1,3 miljoni elanikuga riigis madal, mistap äriplaan on juba algselt üles ehitatud sooviga internatsionaliseeruda. Tehnoloogiate piiriülene testimine aitab võimestada nii teadusalast koostööd, siinse ärikeskkonna innovaatilisust kui ka pakub talentidele kasvulava.
Ettevõtjad on üha enam huvitatud piiriülesest testimisest.
Ettevõtjate riskivalmidust toetab stabiilne ning agiilne ärikeskkond. Mida muutlikum on riigi maksu- ja majandusala, seda vähem riske võtavad ettevõtjad innovatsiooni arendamisel.
Küll aga on väikesele riigile omaselt ekspordist sõltuv majandus tugevalt seotud rahvusvahelise konkurentsivõimega. Konkurentsis püsimiseks tuleb aga investeerida jõudu uudsetesse toodetesse ja teenustesse. Nii on riskantne riigi olukord suunanud ärisektorit üha tugevamalt läbi mõtlema oma tegevuste pikaaegsust ning mõju, tuues fookusesse prototüüpimise ning piiriülese testimise soovi ja suunatud tähelepanu süvatehnoloogiatele.
