Eesti on harjunud uusi tehnoloogiaid kiirelt kasutusele võtma, ent tehisintellektiajastul ei piisa enam pelgalt tööriistast – vaja on mõtestatud eesmärke, protsesse ja oskusi.
Eveliis Vaaks
Meretehnoloogiaga tegelev ettevõte Vete Engineering arendab Eestis allveeroboteid ja sensoreid, mille eesmärk on muuta kalakasvatus turvalisemaks, kuluefektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Ettevõtte siht on viia Eestis loodud lahendused kalakasvatuse suurriikidesse, nagu Norra ja Šotimaa.
Eesti on harjunud seadma ennast tehnoloogiliste hüpete eesliinile – alates digitaalsest ID-st ja lõpetades e-riigi teenustega. Kuid tehisintellekti kasutamises oleme alles teekonna alguses, sest AI-d rakendavad täna veel vähesed ettevõtted. TalTechis peetav AI kirjaoskuse päev toob kokku paarsada juhti, et alustada uut peatükki Eesti eduloos.
Läänemeri on üks maailma toitainerikkamaid ja samas haavatavamaid meresid, kus liigsed lämmastiku- ja fosforiühendid seavad ohtu kalavarud ja kogu ökosüsteemi. TalTechi doktorant ja neljanda põlve rannakalur Indrek Adler usub, et lahendus peitub looduslikus puhastumises: rannakarbid ja vetikad võivad korraga vähendada liigseid toitaineid, parandada veekvaliteeti ja pakkuda rannakogukondadele uut sissetulekuallikat. Oma teadustöö viib ta ellu AquaVerde nimelise ettevõtte kaudu.
„Tallinn ei saa kunagi valmis,“ ütleb vana tõdemus. Kuidas on aga lood Tallinna teedega? TalTechi teadlaste värsked mõõtmised Õismäe betoonist katselõigul näitavad, et alternatiivsete võimalustega võiksid linna teed praegusest märksa kauem vastu pidada. Betoon kannatab raskeliiklust paremini kui asfalt, kuid ristmike läheduses sunnib asfalt endiselt otsima nutikamaid lahendusi.
TalTechi biotehnoloogia hargettevõte ÄIO on jõudnud olulise verstapostini. Septembris valmis ettevõtte esimene täismahuline tootmispartii, mille tulemusena toodeti tonn pärmipõhist alternatiivõli.
TalTechi tudengimaja õues arutleti eelmisel nädalal, kuidas teha tarku finantsotsuseid ja vältida tüüpilisi komistuskive. Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova kõneles kodulaenu kättesaadavusest ning sellele järgnenud vestlusringis jagasid kogemusi investor ja rahatarkuse edendaja Riin Mäesalu ning Tuleva juhatuse liige Sten Andreas Ehrlich.
Kuigi Eesti on mereriik, eelistab meie rahvas kodumaisele kalale endiselt oma taldrikul liha või imporditud lõhet ja forelli. Kohalik kala jõuab poelettidele harva ning veelgi harvem toidulauale – põhjuseid on mitmeid: kättesaadavus, kvaliteet, hinnatase, eelarvamused Läänemere saastatuse suhtes ja isegi köögis leviv kalahais.
Maailma, sh Euroopa ettevõtluses võtavad kõige suurema osa enda alla väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE-d). TalTechi Ärikorralduse instituudi noorteadlase Tarlan Ahmadovi doktoritöö näitab, et kui taoliste ettevõtete rolli ringmajanduses ei mõisteta ega toetata, muutub kestlikkus vaid majanduse kõrvalprojektiks, mitte igapäevaseks normiks.
TalTechi roheliste teemakuude paneeldiskussioon võttis fookusesse ühe Eesti suurima ühiskondliku vastuolu – kliimaskeptitsismi – ning küsis, mida tähendab kestlikkus tänases maailmas ja milliseid keskkonnaprobleeme suudab inseneriteadus päriselt lahendada. Vestlusringis osalesid akadeemik Tarmo Soomere, professor Erkki Karo, ESG-spetsialist Merili Vares ning moderaatorina Mente et Manu peatoimetaja Mari Öö Sarv.