Trialoogi toimetaja
Priit Raid, TalTechi vilistlane ning automatiseerimislahendusi pakkuva ettevõtte Hoob OÜ asutaja ja tegevjuht, usub, et automatiseerimine ja robotiseerimine ei jäta inimesi tööta, vaid võimaldab neil keskenduda väärtuslikumatele ülesannetele. Ta lõi oma ettevõtte just selleks, et aidata tööstusel tootmisprotsesside automatiseerimise kaudu konkurentsis püsida.
Raid alustas oma õpinguid TalTechis tootearenduse ja tootmistehnika erialal, kuid jõudis peagi mehhatroonika juurde, sest nägi, et üksnes mehaanikaga asju täielikult tööle panna ei saa. „Mehhatroonikud tundusid jube pädevad tüübid, kes mõistavad lisaks mehaanikale ka elektroonikat ja tarkvara,“ selgitas ta.
Oma õpingute käigus veetis Raid aasta Erasmuse programmiga Münchenis, kus teda hämmastas õppejõudude suur kogemuspagas – paljud neist olid töötanud juhtivates autotööstusettevõtetes, nagu Audi, BMW ja Ford, ning alles seejärel asunud õppejõuna tööle. Eestis sellise kogemusega spetsialiste napib, kuna siin pole lihtsalt niivõrd suuri tööstusettevõtteid. Lisaks olid Saksamaal tootmisprotsessid ja õppetöö tihedalt omavahel seotud, mistõttu oli tudengitel vahetu kontakt tööstuse tegelikkusega.
Raid asutas oma ettevõtte koos Tanel Sildnikuga 2014. aastal, kui nad töötasid elektroonikatööstuses. „Nägime oma igapäevatöös, et tootmisliinide käivitamisel tekib palju probleeme ja allhankijad jäid pidevalt hätta. Mõistsime, et suudame ise neid asju palju paremini teha,“ meenutas ta ettevõtte algusaegu. Tänaseks jaguneb Hoobi kliendibaas võrdselt Eesti ja välismaa turgude vahel.
“Nägime oma igapäevatöös, et tootmisliinide käivitamisel tekib palju probleeme ja allhankijad jäid pidevalt hätta. Mõistsime, et suudame ise neid asju palju paremini teha.”
Ettevõte toodab rätsepmeetodil, vastavalt kliendi vajadustele, automatiseerimislahendusi. Iga toode arendatakse välja koostöös kliendiga, nii et omavahel ühendatakse mehhatroonika, elektroonika ja tarkvara.
Efektiivsus käib käsikäes nutikusega – Hoob OÜ robotiliin võimaldab ettevõtetel tootmismahtusid kasvatada ja kvaliteeti tõsta, samal ajal vabastades inimesed rutiinsetest ülesannetest. Foto: Hoob OÜ
Robotid ei võta töökohti – nad muudavad need targemaks
Kuigi automatiseerimise ja robotiseerimise üheks eesmärgiks on vähendada kulusid, lükkab Raid ümber müüdi, nagu võtaksid robotid inimestelt töö. „Ma pole kümne aasta jooksul näinud, et mõni ettevõte robotiseerimise tõttu inimesi koondaks. Pigem antakse neile uued ülesanded, mis on sageli isegi huvitavamad ja väärtuslikumad,“ kinnitas Raid. Tema sõnul on Eesti kõige teravamaks probleemiks pigem tööjõupuudus, mitte automatiseerimisest tulenev töökohtade kaotus.
Robotiseerimine toob tööstuses kaasa muutusi, mis suurendavad nõudlust targemate ja mitmekülgsete töötajate järele. Seetõttu läheb täiendavalt vaja eksperte, kes oskaksid tootmisliine juhtida, seadistada ja hooldada. Eriti hinnatud on töötajad, kes mõistavad masinaid ja süsteeme ning suudavad nendega oskuslikult ümber käia.
“Ma pole kümne aasta jooksul näinud, et mõni ettevõte robotiseerimise tõttu inimesi koondaks. Pigem antakse neile uued ülesanded, mis on sageli isegi huvitavamad ja väärtuslikumad.”
Nutikus ja paindlikkus – Eesti tööstuse ellujäämise võti
Raid rääkis, et automatiseerimises domineerib täna trend, mis muudab robotseadmeid järjest nutikamaks – robotid pakuvad nüüd näiteks masinnägemist ja nad on teiste tarkvarasüsteemidega paremini integreeritud, mis võimaldab kiiremaid ümberseadistusi ja tootmise suuremat paindlikkust.
Lisaks masinnägemisele ja paremale integreeritusele muutuvad robotid ise järjest autonoomsemaks. „Kui varem oli robot lihtsalt täpne ja kiire masin, mis tegi täpselt seda, mida talle öeldi, siis nüüd on neil võimekus kohaneda ja õppida,“ selgitas Raid. See tähendab, et robotid suudavad reageerida reaalajas muutuvatele tootmistingimustele, kohandada oma tööd vastavalt erinevatele toodetele ja isegi tuvastada võimalikke rikkeid enne, kui need hakkavad tootmist häirima. Sellised nutikad süsteemid võimaldavad Eesti ettevõtetel hoida oma tootmist paindlikuna ja reageerida kiiresti muutuvatele turuvajadustele.
Igapäevatöö taustal on Raid täheldanud, et Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtted on viimastel aastatel hakanud oma tootmisprotsesse järjest julgemalt automatiseerima. Kui varem tegid seda peamiselt vaid suured välisettevõtted, siis nüüd näevad väiksemadki tehased automatiseerimises olulist konkurentsieelist. „Eesti tööstuse jaoks on sisuliselt tegu ellujäämise küsimusega.“
Raid usub, et Eesti ettevõtete konkurentsieelis seisneb paindlikkuses ja suutlikkuses töötada väikeste tootmismahtudega. Kuna suuri tootmismahtusid on keeruline saavutada, keskenduvad siinsed ettevõtted nutikusele ja paindlikkusele, et vähendada sisendkulusid ja säilitada konkurentsivõimet.
Inimesed ja robotid käsikäes – automatiseerimine kiirendab tootmist, kuid inimeste oskused ja teadmised jäävad asendamatuks. Foto: Hoob OÜ
Automatiseerimine kui investeering tulevikku
Eesti automatiseerimise tulevikku suhtub Raid optimistlikult. Vaatamata sellele, et tehnoloogia aina areneb ning nii mõnigi lahendus võib paari aasta pärast olla soodsam kui täna, ei soovita Raid vajalikke otsuseid tulevikku lükata. Õige hetk automatiseerida tekib just siis, kui ettevõte näeb selles ärilist kasu. „Pole mõtet lükata automatiseerimist edasi lootuses, et küllap edaspidi tulevad odavamad ja paremad lahendused. Selle valdkonna areng on lõputu. Sellele võiks läheneda nagu igale teisele investeeringule – tuleb kaaluda, kus on kõige suurem tootlikkus ja kasu ning siis vastavalt tegutseda,“ rõhutas Raid.
“Pole mõtet lükata automatiseerimist edasi lootuses, et küllap edaspidi tulevad odavamad ja paremad lahendused. Selle valdkonna areng on lõputu. Sellele võiks läheneda nagu igale teisele investeeringule – tuleb kaaluda, kus on kõige suurem tootlikkus ja kasu ning siis vastavalt tegutseda.”
Tema meelest tasub hea automatiseerimislahendus end kiiresti ära ning töötab vähemalt kümme aastat. Lisaks on võimalik süsteeme ajakohastada, et need vastaksid tulevikus tekkivatele vajadustele.
Hoob OÜ teeb ka tihedat koostööd ülikoolidega ning pakub robotiseerimise valdkonnas tudengitele praktilisi ülesandeid, et suurendada sektori järelkasvu. Raidi hinnangul vajab tööstus rohkem inimesi, kes suudaksid tegutseda nii käte kui ka mõistusega. „Kuldsete käte ja helgete peadega inimesi jääb aina vähemaks. Just nende järele on kasvav nõudlus,“ ütles ta lõpetuseks.
