Auto, ühistransport või jalgratas?

Auto, ühistransport või jalgratas?. 13.08.2024. Autode tootmise numbrid on tugeval kasvuteel, seda nii globaalselt kui ka kontinentidel eraldi. Kui Covid-19 ajal hakkasid tootmisnumbrid langema, sest pandeemia pani tehased seisma ning oli puudus vajalikest autoosadest, siis tänaseks on tarneahelad taastunud ja autosid toodetakse rohkem kui kunagi varem. Viimase aasta jooksul on autode tootmine kasvanud globaalselt 10 protsenti, Euroopas lausa 14 protsenti. Tervelt seitse protsenti Euroopa sisemajanduse kogutoodangust tuleb autotööstusest ning selles majandusharus töötab üle 13 miljoni inimese. Mis saab vanadest autodest? Autogeeniuse ja Autolehe vastutava toimetaja Tarmo Tähepõllu sõnul on autode jätkuv populaarsus lihtsasti põhjendatav – inimesed tahavad kiirelt kohale jõuda. Osad inimesed ei saagi ilma autota, teised liiguvad mugavusest. „Autost mugavamat sõiduvahendit pole olemas. Sa saad olla autos oma mõtete, oma muusika, oma inimestega. Istud koduukse juures sisse ja sõidad oma sihtpunkti,“ möönas Tähepõld. „Uute autode ost on seotud pideva heaolukasvuga ning uued autod on ka palju säästlikumad. Sisepõlemismootoritega autode heited on hoopis teisel tasemel kui aastakümneid tagasi. Küll aga on oluline küsimus – mis saab vanadest autodest?“ „Üks asi on see, kui palju autosid toodetakse. Olulisem on aga jälgida, kui palju me autosid kasutame ja kui palju nendega sõidame. Kui vaadata Euroopa taset, siis seda saab mõõta autode arvuga elanikkonna suhtes. Suurtes Lääne-Euroopa riikides püsib autode arv 1000 elaniku kohta muutumatuna. Kui uusi autosid toodetakse, vahetatakse välja autopark, ent autosid juurde ei tule. Samal ajal oli meil [Eestis] autostumine sisuliselt 30 aastat pidurdunud, mis tähendab, et alates 1990. aastatest on autode arv üha kasvanud. Lähima kümne aasta jooksul jõuame tasemele, kus autostumine enam ei kasva. Ka minul on küsimus – mis saab autodest, mida enam ei kasutata?“ küsis TalTechi vanemteadur Dago Antov. Kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu hinnangul on Eestis aktiivses kasutuses olevaid autosid ca 600-700 tuhat. „Mis saab neist autodest, mis Eestist välja viiakse? Tõenäoliselt viiakse need madalama sissetulekuga riikidesse. Tõenduslikult me aga tegelikult ei tea, kuhu nad jõuavad,“ rääkis Salmu. „Transpordisektori heitmed kasvavad Euroopas igal pool, lõviosa sellest moodustab maanteetransport. Me sõidame liiga palju liiga saastavate autodega. Kui vaatame asja kliimakriisi seisukohalt, siis on see äärmiselt halb,“ märkis Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere. „Maalima majandusfoorum soovitas 2023. aastal kaaluda, et kui vähendada eraautode tootmist globaalsel tasandil 75 protsenti, siis aitaks see meid hulga lähemale sellele, kuhu meie planeedil on vaja jõuda.“ Ühistransport vajab kiirust Rohetiigri teekaardi kohaselt jõuab autot kasutav inimene oma töökohta keskmiselt 19 minutiga, maapiirkonnas 21 minutiga. Ühistranspordiga jõutakse linnas tööle 30 minutiga, maapiirkonnas 41 minutiga. Auto on tänaseni kultuuriline, ajakasutusega seotud objekt, mis on muutunud viimaste kümnenditega üha efektiivsemaks ja nii nagu me soovime olla efektiivsemad igas eluvaldkonnas, nii tahame liikuda sama tulemuslikkusega ka punktist A punkti B. Kuidas aga muuta mõtteviisi, et igale poole on vaja kiiremini kohale jõuda? Dago Antovi hinnangul muutub hinnakomponendi kaal seda väiksemaks, mida rikkamaks me saame. „Auto on mugav. Tal on inimese jaoks kolm olulist komponenti – mugavus, kiirus (ehk ajasääst) ja hind,“ märkis Antov. „Ühistransporti tuleb parandada – sellest on viimased 15 aastat räägitud. Kui teha autojuhi elu võimalikult ebamugavaks, siis paljud loobuvadki autoga sõitmisest sellepärast, et see pole enam võimalik. Kuidas aga ühistransport toimima saada, seda ma ei tea,“ ütles Tarmo Tähepõld. Sander Salmu hinnangul peaks riik, mis tahab pakkuda lahendust kõigile, olema väga rikas. „Kui suur on tõenäosus, et iga liin on regulaarselt kasutatav? Näiteks Jõelähtmest Paidesse? Pigem vajab ühistransport kiirust – kasvõi näiteks rongiliiklus, mille uuemad lahendused ongi sellised, et rong ei peatu igal pool,“ rääkis Salmu. „Praegu on linnakeskkond kujundatud autode järgi. Rakenduslik oleks aga eelistada rongide ja raudteetaristu arendamist. Regionaalses vaates tähendab see rongi eelistamist autole.“ Ühe tunni Eesti „Rohetiigri teekaart laenas Eesti inimarengu aruandest neli tulevikustsenaariumi. Kõige positiivsem neist oli ühe tunni Eesti. See tähendab, et regionaalsed keskused asuksid ühistranspordiga ühe tunni kaugusel. Kui on oluline langetada transpordisektori süsiniku jalajälge, siis peaksid linnas elavad inimesed saama parema ühistranspordi puhul ise valida, mismoodi linnas liigelda. Linnas vähendatud süsiniku jalajälg muudab olukorra paremaks ka maal,“ ütles Pärtel-Peeter Pere. Kokkuvõttes leiti, et mõistlik tulevikupilt oleks panna erinevad liikumisviisid kokku – nii ühistransport, auto, ratas kui ka käimine. 70 protsenti inimestest elab raudtee vahetus läheduses (15-20 m) ning arusaadavalt on väljakutse luua kõikidesse kohtadesse võimalus jätta oma transpordivahend peatuse või jaama lähedusse ning sellele hiljem järgi tulla. See võiks olla tulevikuperspektiivis oluline samm. Arutelu „Miks sa siia autoga tulid?“ toimus 9. augustil Arvamusfestivalil. Arutelu juhtis TalTechi kestliku arengu ja rohepöörde nõunik Helen Sooväli-Sepping. Arutelus osalesid Kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu, Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere, TalTechi vanemteadur Dago Antov ning Autogeeniuse ja Autolehe vastutav toimetaja Tarmo Tähepõld.