Arutelu Eesti kõrghariduse tuleviku üle tõi esile teadusliku mõtlemise taandumise, tehisaruga seotud küsimused ja vajaduse uuendada haridussüsteemi, et ühendada sõnastatud teadmised ja sõnastamata võimalused. Arutelu üks põnevamaid hetki oli Vabariigi Presidendi Alar Karise juhitud vestlusring Mart Saarma, Jaan Aru, Marju Lauristini ja Tiia Randmaga.
Eesti merenduse tulevik tugineb targa tehnoloogia, rahvusvahelise koostöö ja teaduse sünergiale.
„Kestlikkusaruandlus võib olla nii mõttetu bürokraatia kui ka vajalik strateegiline tööriist,“ ütles Swedbank AS juhatuse esimees Olavi Lepp TalTechi majandusvisiooni konverentsil.
4. veebruaril toimub TalTechi aulas Rektorite Nõukogu ümarlaud, milles arutletakse kõrghariduspoliitika võtmeküsimusi. Teiste seas võtavad aruteludest osa president Alar Karis, akadeemik Mart Saarma ja emeriitprofessor Marju Lauristin.
Akutehnoloogia vajab keskkonnasõbralikumaid lahendusi, sest praegu akudes kasutatav grafiit koormab liigselt loodust. Üks loodussõbralikum võimalus on asendada grafiit süsihappegaasist toodetud süsinikmaterjalidega. Keemik Mirjam-Kim Rääbise, TalTechi ja UP Catalysti koostöös sündiv tööstusdoktorantuur aitab kaasa just selliste materjalide arendamisele.
Sten Saar, Londoni kindlustusidu Zego kaasasutaja ja juht, rõhutas TalTechi majanduskonverentsil kiiruse ja vigadest õppimise tähtsust. Zego on saavutanud ükssarviku staatuse, kuid teel eduni on tehtud ka kümneid miljoneid maksma läinud valesid otsuseid.
Mägesid meenutavad põlevkivituhahunnikud Ida-Virumaal on olnud kaua Eesti maastiku osa. Nad sümboliseerivad nii tööstusajalugu kui ka loodusele tekitatud koormust. Kuid mis siis, kui neis peitub hoopis varjatud aare? TalTechi teadlased ja Ragn-Sells arendavad koostöös tehnoloogiaid, mis annavad jäätmeteks peetud materjalidele uue väärtuse.
Diabeediravi hakkab jõudma täiesti uude ajastusse, mille keskmes on patsiendikesksus ja tipptasemel tehnoloogiad. TalTechi teadlased osalevad rahvusvahelises projektis Neodippe, mille eesmärk on muuta diabeedi ennetus ja ravi tõhusamaks ning patsiendisõbralikumaks.
Eesti biotööstus on valmis järgmiseks arenguhüppeks, kus biomassi väärindamine ja innovatsioon avavad võimalused kestlikuks majanduskasvuks ning rahvusvaheliseks konkurentsiks.
Eestis on Euroopa Liidu kiibimääruse toel loomisel kiibitehnoloogia kompetentsikeskus Kiip, mis toetab ettevõtteid disaini, testimise ja innovatsiooni arendamisel ning pakub praktilist tuge ja juurdepääsu Euroopa teadmusvõrgustikule.