Eesti kaitse ja julgeoleku tegelik vastupidavus algab haridusest. Ilma tugeva tehnoloogilise pädevuse ja järjepideva õpetamiseta ei sünni ei toimivat koostööd, innovatsiooni ega kriisikindlust.
Tehisintellekt muudab põhjalikult IT-valdkonna töötavasid, kuid TalTechi IT Kolledži professori Slavko Rakići sõnul pole ettevõtete tänased suurimad väljakutsed sageli sugugi tehnilised. Kui ülikoolides pannakse suurt rõhku tööriistadele ja tehnoloogiatele, siis igapäevases tööelus mängivad üha olulisemat rolli suhtlemisoskus, vastutustunne ja eetilised otsused.
Rahvusvahelise õiguse puhul tuleb eeskätt arvestada, et see erineb funktsionaalselt siseriiklikust õigusest ja on poliitikaga tugevamini seotud kui paljud teised õiguse valdkonnad.
Tallinna Tehnikaülikoolis on kaitse- ja julgeolekutehnoloogiate valdkonnaga tegeldud juba veerand sajandit. Aktiivne kaitsealane teadus- ja arendustegevus lükati käima juba siis, kui algas Eesti NATO-ga liitumise protsess, ning see on hõlmanud tehnoloogiliste võimekuste ja pädevuste arendamist.
Rahvusvahelised meeskonnad on Eestis juba igapäevane reaalsus, kuid nende tegelik ühtsus ei sünni iseenesest. Annabel Pielbergi TalTechi majandusteaduskonna magistritöö sündis praktilisest kogemusest ja küsimusest, miks mitmekesisus ei tähenda automaatselt toimivat meeskonda – ning mida saaksid organisatsioonid ette võtta, et eri kultuuritaustaga inimesed hakkaksid päriselt ühise eesmärgi nimel tegutsema.
Tehisintellekt, autonoomsed süsteemid ja droonid arenevad kiiremini, kui ühiskond nendega kohaneda suudab. TalTechi Arvutisüsteemide Instituudi vanemteadur ja SARDi tehisintellekti arenduskeskuse juht Mairo Leier räägib, kuidas need tehnoloogiad muudavad nii sõjapidamist kui ka igapäevaelu – ning millised riskid sellega kaasnevad.
Mikroplast on visa ja varjatud reostusallikas, mis liigub märkamatult meres ning koguneb elustikku. TalTechi meresüsteemide instituudis doktoritöö kaitsnud Arun Mishra kaardistas mikroplastosakeste liikumist, kuhjumist ja talletumist Läänemere idaosas.
Krooniline neeruhaigus puudutab hinnanguliselt mingil eluhetkel iga kümnendat inimest. Just nende patsientide jaoks teeb TalTechi tervisetehnoloogiate instituudi doktorant ja PERHis neeruarstina töötav Annika Adoberg uurimistööd, mille eesmärk on muuta ravi täpsemaks ja personaalsemaks ning pikemas vaates tervist paremini hoidvaks.
2025. aasta näitas, et Trialoog ei ole pelgalt väljaanne, vaid aruteluruum – koht, kus teaduse hääl muutub ühiskondlikuks mõtlemiseks.
Poeriiulitel olev kuupäev mõjutab tarbija käitumist rohkem, kui sageli teadvustame. „Parim enne“ ei tähenda, et toit oleks järgmisel päeval kõlbmatu, ent just see kuupäev otsustab sageli, kas toode süüakse ära või visatakse minema.