Eesti seisab murdepunktis, kus headest ideedest ja tugevast digitaalsest mainest enam ei piisa. Muutuv majandus, geopoliitika ja tehisaru-ajastu sunnivad küsima, kas oleme riik, kes otsustab, või riik, kelle üle otsustatakse. TalTechi nõukogu liige ja Bisly tegevjuht Ants Vill väidab, et Eesti suurim probleem pole innovatsioonipuudus, vaid otsustamatus – ning et vältimatus ei sünni konsensusest, vaid teadlikest valikutest.
Eesti homseid probleeme lahendavad tulevikuspetsialistid ei teki juhuslikult ega üleöö. Huvi, enesekindlus ning loogilise ja süsteemse mõtlemise võime ei kujune välja mitte gümnaasiumiastmes, vaid palju varem – põhikoolis.
TalTechi laboritest välja kasvanud elektroonikaettevõte alustas satelliitside filtritest, kuid on tänaseks liikunud sügavale kaitsetööstuse tuumikusse. Ranteloni areng peegeldab seda, kuidas nišitehnoloogiast saab geopoliitilise reaalsuse mõjul strateegiline võimekus.
Võidujooks tuleviku pärast: TalTechi majandusvisiooni konverentsil arutatakse, kas Eesti jääb tehnoloogiliste, majanduslike ja poliitiliste muutuste esirinda või vajub perifeeriasse.
Hiljutised magistriõpingud Itaalias ja Jaapanis näitasid, et isegi kui mõningad asjad on seal Eestiga võrreldes erinevad, toetuvad kõik need riigid siiski samadele inseneriprintsiipidele ja tehnoloogilistele „alustaladele“.
Vaid kümme aastat pärast Pariisi kliimakokkuleppe allkirjastamist on kunagine üleilmne konsensus pragunenud: poliitiline tahe hajub, Euroopa Liidu juhtroll nõrgeneb ja kliimameetmete tempo aeglustub – ent paradoksaalsel kombel on liigutud süsinikuneutraalsuse suunas rohkem, kui kasvav vastuseis lubaks arvata.
Kui TalTechi vilistlane Anna Dementjeva mõtleb oma lapsepõlvele, ei meenu talle ühtki kindlat pöördepunkti, mis oleks temas inseneripisiku sütitanud – need hetked kogunesid aja jooksul. Ta oli laps, kes esitas lakkamatult miks-küsimusi, kes leidis loogikas turvatunnet ning kelle jaoks olid matemaatikaülesanded kui väikesed loomingulised mõistatused.
Roheline transpordikoridor, mida illustreerib Sillamäe–Kotka laevaliini potentsiaal, võib toetada Ida-Virumaa õiglast üleminekut, ühendades meretranspordi dekarboniseerimise regionaalse majandusarengu ja uute töövõimalustega.
Globaalse reaalsuse-vastase raevu taustal muutub Eesti iseolemine haruldaseks luksuseks – elada ühiskonnas, kus kaksisoim pole veel poliitiline norm.
Kas tehisintellekt hakkab juba lähiaastatel sõjas inimese eest otsuseid langetama ja inimeste asemel astuvad lahinguväljale robotid? Selliste küsimustega seadis end kaitsevaldkonna konverentsil EstMilTech 2026 silmitsi TalTechi Tarkvarateaduste instituudi professor ja AI ekspert Tanel Tammet. Tema sõnum oli selge: mõned tehisarulahendused jõuavad kiiresti praktikasse, teised takerduvad visalt igati maiste probleemide taha.