Villi meelest peitub Bisly konkurentsieelis mooduses, kuidas ettevõte on suutnud lahendada hooneautomaatika valdkonna kaks peamist kitsaskohta: liiga kõrge hinna ja puuduliku töökindluse. “95% hoonetest ei suudaks endale tavapäraseid lahendusi lubada,” väitis Vill otsekoheselt. Lisaks on enamik süsteeme endiselt offline’is – kui midagi juhtub, peab kohale sõitma tehnik, et hakata alles selgitama, mis valesti läks.
Energiatõhusus ja mugavus ühes paketis
Bisly läheneb asjale teistmoodi: nende süsteemid on arendatud esmajoones tarkvara ja masinõppe, mitte üksnes riistvara ümber. See aitab muuta lahendusi nutikamaks, töökindlamaks ja panna need sobima laiema kasutajaskonnaga, ning pakub samaaegselt automatiseerimata hoonetest kuni 40% võrra suuremat energiasäästu. Digitaalsel kaksikul põhineva platvormi eeliste hulka kuulub ka asjaolu, et see vähendab kogu hooneautomaatika kulu ning tagab seeläbi laialdase kättesaadavuse.
Vill rõhutas, et hooneautomaatika vastu tuntakse nii Eestis kui ka Euroopas laiemaltki suurt huvi. Kui ärikinnisvaras on automaatika juba aastate eest kanda kinnitanud, siis nüüd on hakanud lahendused jõudma üha rohkem ka elamuarendustesse. Suurimad säästuvõimalused tekivad kütte- ja ventilatsioonisüsteemide ning valgustuse juhtimisest, kuid uued lahendused ulatuvad kaugemalegi. Näiteks on võimalik muuta hoonet energiasüsteemi aktiivseks osaliseks: liita süsteemiga akud, päikesepaneelid või muud energiatootmise võimalused, ning osaleda ka võrgutasandi teenustes, mis aitab vajadusel, sõltuvalt energiaturu olukorrast, tarbimist kas vähendada või suurendada.
Lisaks energiasäästule suurendab automatiseerimine oluliselt mugavust ja vähendab halduskulusid. Automatiseeritud läbipääsu- ja haldusteenuste kaudu saab asendada funktsioone, mida seni täitis täiskohaga inimene, kes võttis vastu külalisi või haldas pakivedusid. „Sellised lahendused võivad vabastada aastas kümnete kuni sadade tuhandete eurode jagu ressursse,” selgitas Vill. Näiteks korteriühistute ja haldusfirmade puhul on võimalik hakata distantsilt näitudega arveldama, ligipääse haldama või küttesõlmesid juhtima. „Kuigi need pole meie peamised müügiargumendid, võib neisse suhtuda kui väärtuslikku boonusesse, mis teeb automatiseerimise veelgi atraktiivsemaks,” lisas Vill.
„Sellised lahendused võivad vabastada aastas kümnete kuni sadade tuhandete eurode jagu ressursse.”
Villi meelest peitub Bisly konkurentsieelis mooduses, kuidas ettevõte on suutnud lahendada hooneautomaatika valdkonna kaks peamist kitsaskohta: liiga kõrge hinna ja puuduliku töökindluse. Foto: Bisly
Edu valem: fookus, tiim ja kultuur
Vill on käinud maha pika teekonna Eesti ühe tuntuma kõrgtehnoloogiaettevõtte, superkondensaatorite ja energiasalvestuslahenduste arendaja Skeleton Technologiesi ridades. Ta töötas kõnealuse idufirma juhatuse liikmena juba siis, kui ettevõte tegi oma esimesi samme, ning lahkus hetkel, kui meeskond oli kasvanud 350 inimeseni ja ettevõttel oli seljataga mitu tehaseehitust ja rahvusvahelist laienemist.
Villile andsid need aastad hindamatuid kogemusi: „Esiteks sain Skeletonist kaasa arusaamise selge fookuse tähtsusest – tuleb mõõta ainult päriselt olulist, ja püüda mõjutada just neid asju, mis parasjagu kõige rohkem loevad.” Selline lähenemine ei aita mitte ainult paika panna ettevõtte prioriteete, vaid vähendab ka meeskonna ärevust ja läbipõlemise riski, sest inimestel on selge arusaam, mida ja miks neilt oodatakse.
„Esiteks sain Skeletonist kaasa arusaamise selge fookuse tähtsusest – tuleb mõõta ainult päriselt olulist, ja püüda mõjutada just neid asju, mis parasjagu kõige rohkem loevad.”
Teise olulise põhimõttena tõi Vill välja meeskonna kvaliteedi. Tema sõnul peab ettevõtet üles ehitama nagu esiliiga meeskonda: inimesi tuleb võtta tööle väga hoolika valiku põhjal ning neile tuleb tagada ka motiveeriv töötasu. Villi kogemus näitab, et tugev meeskond, milles on igaühel oma roll ja väärtus, suudab saavutada oluliselt rohkem kui suvaliselt kokku pandud kollektiiv.
Kolmanda õppetunnina rõhutas Vill teadlikku kultuuri loomist ja hoidmist. „Idufirmade kõrge tempoga ja suure survega maailmas ei saa lubada, et keerulised inimsuhted või läbimõtlemata struktuurid hakkavad tekitama lisakoormust.“ Hea meeskond pole tema sõnul lihtsalt tulemustele orienteeritud, vaid selle liikmed ka toetavad üksteist ja töötavad ühes rütmis.
Vill on käinud maha pika teekonna Eesti ühe tuntuma kõrgtehnoloogiaettevõtte, superkondensaatorite ja energiasalvestuslahenduste arendaja Skeleton Technologiesi ridades. Ta töötas kõnealuse idufirma juhatuse liikmena juba siis, kui ettevõte tegi oma esimesi samme, ning lahkus hetkel, kui meeskond oli kasvanud 350 inimeseni ja ettevõttel oli seljataga mitu tehaseehitust ja rahvusvahelist laienemist. Foto: Skeleton Technologies
Eesti idusektor vajab uut Tiigrihüpet
Villi sõnul avaldab Eesti tehnoloogia- ja idusektori ökosüsteem paljuski, eriti tarkvaraarenduse ja elektroonikadisaini vallas, muljet. „Meil on maailmatasemel, rahvusvaheliselt tuntud tarkvarafirmasid ja mitmes valdkonnas tugev akadeemiline ekspertteadmine, näiteks TalTechi professor Jarek Kurnitski kuulub energiatõhususe valdkonnas Euroopa tipptegijate hulka.“
Siiski, kui vaadata edasist kasvu- ja rahastustsüklit, ilmnevad kitsaskohad. Kui esimesed sammud – näiteks rakendusuuringute programmid või arengutoetused – on Eestis suhteliselt hästi läbi viidud, siis järgmisel astmel, A- ja B-seeria rahastusvoorudes, mille puhul tulevad mängu juba suuremad investeeringud, on keerulisem leida kohapealt tootearenduseks või ettevõtte skaleerimiseks vajalikke toetusi. „Seal tekib rahastuse tühimik, mis sunnib paljusid ettevõtteid otsima võimalusi väljastpoolt Eestit või suisa koduturult lahkuma,” nentis Vill.
Tema sõnul vajaks Eesti strateegilisemat lähenemist ja otsustajad peaksid fookuse seadmisel ilmutama suuremat julgust. “Oluline on keskenduda valdkondadele, mis on piisavalt küpsed ja millel on potentsiaali rahvusvaheliselt skaleeruda.” Kui idufirmadesse suunata sihipäraselt ressursse, hakkab üsna kiiresti tagasi voolama nii maksutulu kui ka tekkima uusi töökohti. „Kõige rohkem on kahju sellest, kui edukad iduettevõtted on sunnitud kasinate rahastusvõimaluste tõttu otsima oma tehastele ja peakontoritele uusi asukohti teistes riikides – ei tasu unustada, et Eesti osaleb globaalses konkurentsis, mis tähendab tihedat rebimist ettevõtete tähelepanu nimel.“
„Kõige rohkem on kahju sellest, kui edukad iduettevõtted on sunnitud kasinate rahastusvõimaluste tõttu otsima oma tehastele ja peakontoritele uusi asukohti teistes riikides – ei tasu unustada, et Eesti osaleb globaalses konkurentsis, mis tähendab tihedat rebimist ettevõtete tähelepanu nimel.”
Praegu näeb Vill probleemi selleski, et riik püüab korraga katta liiga palju erinevaid valdkondi, mistõttu ei eraldata ühelegi neist vajalikke hüppelisi investeeringuid. “Meil on vaja uut „Tiigrihüpet“ – läbimõeldud suurt eesmärki, mis sõnastaks globaalses mastaabis meie ühised taotlused.“
Ambitsioon: TalTech kui Euroopa kompetentsikeskus
Villil on TalTechiga isiklik ja pikaajaline side – siin on õppinud nii tema õde, isa kui ka vanaisa, ning ka tema ise peab TalTechi vilistlasena ülikooli oma kujunemises väga oluliseks.
TalTechi nõukogu liikmena on ta võtnud oma südameasjaks arendada ettevõtluse ja teaduse koostööd. Just selles valdkonnas on ta panustanud ülikooli arengustrateegiasse ning pakkunud välja lahendusi, kuidas ülikooli ning ettevõtete ühistegevusi praktiliselt üles ehitada.
Vill usub, et Eesti teaduse ja ettevõtluse koostöö pole kaugeltki lapsekingades, kuid see tuleks teadlikult ja järjepidevalt esikohale asetada . „Me ei saa end võrrelda Saksamaa Fraunhoferi instituutidega ega kurvastada selle üle, et meil pole olnud võimalust käia sama rada pidi – küll aga saame seada ambitsioonikaid, ent samas realistlikke eesmärke ning nende suunas kindlalt liikuda,” rõhutas ta.
Villi sõnul ei peaks TalTech olema lihtsalt Eesti ülikool, mis rahuldab kodumaiste ettevõtjate vajadusi, vaid mõnes valdkonnas selgelt Euroopa tasemel eristuv kompetentsikeskus. „Selline fookus tagab, et meie teadus püsib nii kohaliku kui ka Euroopa ökosüsteemi kontekstis relevantsena – ja taolise ülikooliga nagu TalTech on Eestis seda täiesti võimalik saavutada.”
“Me ei saa end võrrelda Saksamaa Fraunhoferi instituutidega ega kurvastada selle üle, et meil pole olnud võimalust käia sama rada pidi – küll aga saame seada ambitsioonikaid, ent samas realistlikke eesmärke ning nende suunas kindlalt liikuda.”
