Trialoogi toimetaja
TalTechi tervise- ja toidutehnoloogiate fookustippkeskuse erialapäeval esinenud meditsiinifüüsik Mika Kortesniemi sõnul liigub meditsiinifüüsika valdkond ajastusse, milles tehnoloogia, matemaatika ja meditsiin moodustavad ühtse süsteemi.
Kortesniemi alustas oma ettekannet kõneka tõdemusega: tervishoid toodab tohutul hulgal andmeid, kuid neist jõuab päriselt kasutusse vaid murdosa. „On hinnatud, et ligi 97% meditsiinisektori andmetest jääb vähemalt osaliselt kasutamata. Tulevik on andmepõhine ja me peame suutma kasutada selle täit potentsiaali.“
Tehisintellekt kui radioloogia uus tööriistakast
Kortesniemi sõnul ei seisne muutus üksikutes uutes tehnoloogiates, vaid selles, kuidas tehnoloogiad omavahel töötama pannakse. Tehisintellekt kuulub siin kesksete elementide hulka: radioloogia, kiiritusravi, nukleaarmeditsiin ja kirurgiline ravi vajavad üha enam nutikaid lahendusi, mis suudaksid töötada läbi suuri andmemahtusid ja tõsta täpsust.
Radioloogias on muutust selgelt näha. Traditsioonilisi röntgenuuringuid kasutatakse aegamisi üha vähem, samal ajal kasvab aga kiiresti kolmemõõtmeliste kompuutertomograafiauuringute osakaal. Ühe taolise uuringu andmemaht võib ulatuda gigabaidini. Ühtlasi tõi Kortesniemi välja, et ligi pool radioloogide manuaalsest ülevaatusajast kulub CT-piltide (kompuutertomograafia) hindamisele. Sestap on Helsingi Ülikooli haiglas katsetatud kümneid tehisintellektipõhiseid mudeleid – kokku ligi 60 lahendust, millest umbes 15 on osutunud igapäevase kasutamise jaoks piisavalt heaks. Kõrvale jäetud rakenduste suur arv näitab, et kogu hindamisprotsess on põhjalik ja nõudlik.
Kortesniemi sõnul avaldab tehisintellekt mõju tervele radioloogilise teekonnale. AI aitab valida patsiendi sümptomite põhjal sobiva uuringu, määrata automaatselt õiged pildistamisparameetrid, asetada patsiendi 3D-kaamera abil õigesse asendisse, vähendada kujutise müra, parandada pildikvaliteeti ning hinnata senisest paremini tulemuse usaldusväärsust.
Lisaks nutikatele tehisarulahendustele on murrang toimunud ka pildistamistehnoloogias ja -kvaliteedis. Kortesniemi tõi välja, et uuemad kompuutertomograafiad suudavad luua varasemast märksa detailsemaid kujutisi, mille täpsus võib ulatuda 200 mikronini.
„On hinnatud, et ligi 97% meditsiinisektori andmetest jääb vähemalt osaliselt kasutamata. Tulevik on andmepõhine ja me peame suutma kasutada selle täit potentsiaali.“
Kui pildistamistehnoloogia areneb, kasvab ka vajadus spetsialistide järele, kes suudavad tehnoloogia päriselt patsiendi ravisse rakendada. Siin tulebki mängu meditsiinifüüsiku roll. Meditsiinifüüsiku töö on ehitada sild füüsika ja tehnoloogia ning kliiniliselt toimivate lahenduste vahele. Foto_ Virgo Haan
Meditsiinifüüsik kui tehnoloogia ja ravi ühendaja
Kuna pildistamistehnoloogia areneb, kasvab ka vajadus spetsialistide järele, kes suudavad rakendada tehnoloogiat praktilisse ravisse. Siin tulebki mängu meditsiinifüüsik, kelle „töö on rajada füüsika ja tehnoloogia ning kliiniliselt toimivate lahenduste vahele ühendusi. Oleme justkui sillameistrid.“
Nii aitab meditsiinifüüsik hoida ravi täpse ja patsiendile kohandatuna. See tähendab näiteks, et kiiritusravi ei pea kulgema jäiga plaani järgi – pildijuhitud süsteemide toel saab jälgida, kuidas patsiendi keha ravile reageerib, ning selle info põhjal annust jooksvalt korrigeerida. Nii jõutakse tõhusama ravitulemuseni.
Sarnane täppislähenemine jõuab üha sagedamini ka kirurgiasse: sajandikmillimeetri täpsusega liikuvad 3D-kujutamissüsteemid annavad arstidele operatsioonisaalis täiesti uue vaate ja võimaldavad langetada otsuseid täpsema info põhjal.
Selleks, et kogu tehnoloogilist potentsiaali aga täies mahus ära kasutada, on Kortesniemi hinnangul vaja veelgi suuremat koostööd. Ta rääkis, et matemaatikud, IT-spetsialistid ja arstid peavad koos töötama, et andmetest sünniks praktiline, patsienti mõjutav kasu. „Kui saame andmetest rohkem väärtust kätte, paraneb ka ravi. See on meie järgmise kümnendi suurim väljakutse.“
„Kui saame andmetest rohkem väärtust kätte, paraneb ka ravi. See on meie järgmise kümnendi suurim väljakutse.“
