Spaceit – Eesti kosmoseettevõte, mis lennutab satelliite tulevikku

Spaceit – Eesti kosmoseettevõte, mis lennutab satelliite tulevikku. 07.11.2024. Hiljuti oma kümnendat tegevusaastat tähistanud Spaceit pakub tarkvaraplatvormi, mida kasutatakse satelliitide juhtimiseks, satelliitside vahendamiseks ning erinevate sateliidioperatsioonide simuleerimiseks küberõppustel. Spaceiti lahendus vähendab satelliite opereerivate organisatsioonide vajadust ehitada omaenda juhtimistarkvara, mis omakorda aitab kokku hoida nii kulusid kui ka aega. Selle asemel saavad operaatorid täielikult pühenduda oma põhieesmärkidele, olgu selleks siis maa kaugseire või uute tehnoloogiate testimine kosmoses. Lodi sõnul aitab Spaceiti tarkvara rakendada paremini maajaamade võrgustikke. “Spaceiti platvorm vähendab meie klientide vajadust omainvesteeringute järele,” ütles Lodi. Nii saab saavutada suuremat kuluefektiivsust ja paindlikkust. Spaceiti klientide hulka kuuluvad Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), Euroopa suurimad süsteemiintegraatorid, väikesatelliitide operaatorid ning küberõppuste korraldajad. Viimaste seast kasutavad Spaceiti tarkvara näiteks CybExer Technologies ning NATO Küberkaitsekeskus Eestis. Satelliidimissioonide kontekstis on tulnud kliente ka Lõuna-Ameerikast. Lodi peab täna Spaceiti suurimaks saavutuseks ettevõtte jätkusuutlikku kasvu ja tuntuse saavutamist keerulises tööstusharus. Lisaks on Spaceit valmistamas ette oma satelliidimissiooni, millest saab järjekordne oluline verstapost nende teekonnal. Eesti kosmosetööstusel tundub Lodi hinnangul olevat riigi väiksusest hoolimata suur potentsiaal. Eesti sai ESA liikmeks 2015. aastal ja sellest ajast alates on siinsed ettevõtted hakanud end tõestama erinevates kosmosetehnoloogia valdkondades. “Meil on hea positsioon sektori kitsamates valdkondades nagu tarkvara, andmete töötlemine, küberturvalisus, kaameratehnoloogiad jne,” leidis Lodi. Tema hinnangul on Eesti riik teinud kosmosesektori arendamisel tublit tööd. “Kosmosesektoriga seotud ettevõtete arv on ESTCube´i algusaegadest alates olnud pidevalt tõusuteel“. “Eesti kosmosetööstusel tundub Lodi hinnangul olevat riigi väiksusest hoolimata suur potentsiaal.” Side TalTechiga – minevik ja tulevik Spaceiti sündi inspireeris Lodi sõnul Eesti esimese satelliidi, ESTCube-1 missioon, millest võttis aktiivselt osa üks ettevõtte kaasasutajaid Lauri Kimmel. Kogutud teadmised ja turuanalüüs panid aluse tarkvarale, mis aitab satelliite suurtest kaugustest ja efektiivselt juhtida. Oma ettevõtte loomise üks suurimaid väärtusi seisnes Lodi hinnangul selles, et seda sai teha koos sõpradega. “On olnud tore ja samas ka konstruktiivne teha koos sõpradega kosmoseäri. Eks selline lähedane koostöö oligi ettevõtte loomise üks pehmemaid eesmärke,” tõdes ta. Lodi märkis, et ettevõtjad ja ülikoolid peaksid tegema mitmel põhjusel tihedamat koostööd: „Alates teadmiste omandamisest ja vahetamisest kuni järelkasvu ja uute tehnoloogiate väljatöötamiseni välja.“ Spaceit on andnud oma panuse ka TalTechi tegemistesse. Lodi meenutab aega, mil nad aitasid kaasa TalTechi esimese missiooni käivitamisele: „Panustasime stardijärgseks satelliidi tuvastamiseks ning esmase side loomiseks mitme nädala jooksul enda ja oma partnerite ressursse,“ ütles ta. Kuigi toonast pingutust ei saatnud edu, oli koostöö siiski viljakas ning koos lahendati nii mõnigi tarkvaraviga. Täna otsib Spaceit taas võimalusi, kuidas laiendada TalTechiga tulevikus koostööd. Kolmekordse TalTechi vilistlasena on Lodile tulnud enda sõnul tänases töös kasuks nii majandusalased kui ka tehnilised teadmised. “Spaceiti sündi inspireeris Eesti esimese satelliidi, ESTCube-1 missioon. Kogutud teadmised ja turuanalüüs panid aluse tarkvarale, mis aitab satelliite suurtest kaugustest ja efektiivselt juhtida.” Kosmosetehnoloogia ja küberturbe Kosmose küberkaitse valdkonnas on Spaceiti fookus peamiselt õppuste läbiviimisel. „Eesmärk on harida nii inimesi, kes tegutsevad aktiivselt kosmosesektoris, kui ka neid, kes võivad antud valdkonnaga kaudsemalt kokku puutuda. Viimaste hulka kuuluvad näiteks tänased tudengid, aga ka aktiivselt tegutsevad küberturbespetsialistid,“ rääkis ta. Lodi sõnul valitsevad kosmosesektoris samasugused küberohud nagu igalpool mujalgi, alustades lihtsamakoelistest teenustõkestusrünnakutest ning lõpetades spetsiifilisemate, hoolega suunatud rünnakutega. „Näiteid ei ole vaja kaugelt otsida: GPS-signaali segamine on takistanud lennukite maandumist Tartu lennuväljal ja põhjustanud probleeme Läänemerel navigeerimisega. Vahetult enne Venemaa täieulatusliku sõjategevuse algust Ukrainas viidi rivist välja Viasati internetiteenus. Lisaks peab meeles pidama, et üldtuntud ründed nagu lunavara, küberluure, andmete lekitamine jms. on aktuaalsed ka kosmosesektoris,“ selgitas ta. Spaceitil on praegu käsil mitu suurt projekti. “Hetkel valmistume koos partneritega oma satelliidimissiooniks ja arendame kosmose küberturberakendusi,” rääkis Lodi. Spaceit teeb kosmosesektori turvamiseks ja küberohtude maandamiseks koostööd ka teiste tehnoloogiaettevõtetega, näiteks CybExer Technologies ja CGI Eesti. Spaceiti vaatenurgast on ülimalt oluline kaitsta satelliitide ja teiste kosmosevarade terviklikkust ja funktsionaalsust. „Kuna kosmosetehnoloogia on üha enam seotud ka teiste valdkondadega, näiteks energeetikaga ja kriitilise infrastruktuuriga, on kosmosesüsteemide kaitsmine küberohtude eest hädavajalik, sest see aitab vältida häireid kommunikatsioonis, navigatsioonis ja andmete kogumises,“ rääkis ta. “Kuna kosmosetehnoloogia on üha enam seotud ka teiste valdkondadega, näiteks energeetikaga ja kriitilise infrastruktuuriga, on kosmosesüsteemide kaitsmine küberohtude eest hädavajalik.” Erasektori tõusev huvi Lodi tõi esile mitmeid olulisi kosmosevaldkonna arengusuundi, millest paljud on seotud kulude ja ligipääsetavuse vähendamisega. “Korduvkasutatavad kanderaketid ja väiksemad satelliidid muudavad kosmosetööstuse odavamaks ja kättesaadavamaks,” kirjeldas ta. Samuti on hakanud erasektor tundma kosmostehnoloogiate vastu üha suuremat huvi, see aga aitab kiirendada innovatsiooni ning suurendada juurdepääsu kosmosele. Lodi sõnul on ka Maa kaugseire muutumas aina aktuaalsemaks, sest nõudlus vastavate andmete järele on suur. Satelliidid mängivad Maa kaugseire andmete kogumisel olulist rolli. “Maa kaugseire on muutumas aina aktuaalsemaks, sest nõudlus vastavate andmete järele on suur. Satelliidid mängivad Maa kaugseire andmete kogumisel olulist rolli.” Oluliseks trendiks on kujunenud kosmosepõhised inerneti-teenused, mille puhul teevad ettevõtted nagu SpaceX, OneWeb ja Amazon (projekt Kuiper) tööd selle nimel, et pakkuda satelliitide kaudu ülemaailmset internetilevi. „Sedasi on juba oluliselt paranenud kaugete ja väheteenindatud piirkondade juurdepääs Internetile,“ ütles ta. Samuti tuleb tõsta esile kosmoseprügi aina kasvavat probleemi. Spaceit on sellele väljakutsele reageerinud, allkirjastades hiljuti dokumendi, mis kannab nime Zero Debris Charter (Nullprügi harta). See on Euroopa kosmosetööstuse algatus, mis soovib töötada välja kosmosejäätmete haldamise meetmed. Nullprügi harta eesmärk on saavutada kosmose jätkusuutlikkuse küsimuses ülemaailmne konsensus. „Kiire tehnoloogia arengu tõttu on tähtis tegeleda aktuaalsete väljakutsetega ja teha koostööd eri tööstusharude vahel, et seada 2030. aastaks paika kosmosejäätmete vähendamise konkreetsed eesmärgid,“ täheldas Lodi. Spaceiti lugu kinnitab, et innovatsioon ja järjepidevus võivad viia ka väikese riigi kosmosesse. Ettevõte on läbinud pideva kasvu, tehes koostööd rahvusvaheliste partneritega ning arendades Eestis unikaalset küberturvalisuse ja satelliitide juhtimistarkvara. *** Silver Lodi esines ka 29. oktoobril TalTechi Mektory majas aset leidnud Itaalia ja Eesti kosmosekoostöö konverentsil.