TalTechi tervisetehnoloogiate instituudi direktor
Tervisetehnoloogiad on võtmetähtsusega tõhusa tervishoiu tagamisel. TalTechil on olnud selles valdkonnas oluline roll juba üle 60 aasta.
Oleme Eestis täna olukorras, kus meditsiinitöötajate vähesus, terviseteenuste kõrge hind ning vajadus tõhusama ja personaalsema tervishoiuteenuse järele nõuab tehnoloogiate laiemat rakendamist. Vaevalt et keegi suudakski enam tervishoiusüsteemi ilma tervisetehnoloogiateta ette kujutada. Paljudele võib tulla üllatusena TalTechi oluline roll tervisetehnoloogiate uurimisel, arendamisel ja õpetamisel.
Taltech on panustanud ühel või teisel moel tehnoloogiatega tervishoiusüsteemi juba üle 60 aasta. Koordineeritumalt algas tervisetehnoloogiatega seotud tegevus 30 aastat tagasi, kui loodi Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing (EBMÜ) ning Tallinna Tehnikaülikoolis avati biomeditsiinitehnika keskus.
Tervisetehnoloogiates on suur potentsiaal
Muutuvas maailmas nähakse nii inimese tervist kui ka tervisemuresid laiemas kontekstis – tervis koosneb füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervise komponentidest. Nii peavad ka tuleviku innovaatilised tervisetehnoloogiad, mille kaudu soovime tervist ja tervishoidu parendada, sündima mitte ühe organi keskselt, vaid pidama silmas organismi, keskkonna ja evolutsiooniraja tasandil terviklikku süsteemi. Seega on vägagi loogiline, et otsime ja vajame aina enam instituutide uurimisrühmade vahelist koostööd, koostööd teiste teaduskondadega ning ülikoolide, avaliku sektori ja ettevõtetega nii kodu- kui välismaal.
Tänavu Tehnikaülikooli käivitatud kuue fookustippkeskuse hulgas on ka tervise- ja toidutehnoloogiate fookustippkeskus, mis koondab 40 uurimisrühma üle ülikooli ja kõigist teaduskondadest. See initsiatiiv loob minu hinnangul suurepärase pinnase innovatsiooniks ning teaduse-, õppe- ja ettevõtluskoostöö tõhustamiseks. Ideele esitada üheks fookustippkeskuse teemaks tervisetehnoloogiad andis tõuke 2023. aastal peetud Innovatsioonifestival, mille keskmesse soovisime juba siis seda teemat terves ülikoolis tõsta.
Tuleviku innovaatilised tervisetehnoloogiad, mille kaudu soovime tervist ja tervishoidu parendada, peavad sündima mitte ühe organi keskselt, vaid pidama silmas organismi, keskkonna ja evolutsiooniraja tasandil terviklikku süsteemi.
TalTech töötas välja COVID-19 tehnoloogia, mis mõõdab vereringet veresoontes | Foto: Wipo
Innovatsioonifestivali programmi koostades tõdesime, et tervisetehnoloogia teemadega tegeldakse kõigis TalTechi teaduskondades. Näiteks võib tuua sensortehnoloogiad, e-tervise ja turvalise tarkvara IT-teaduskonnas, biomeditsiini ja toidutehnoloogiad loodusteaduskonnas, materjaliuuringud ja 3D-prinditavad proteesid inseneriteaduskonnas ning andmekaitse ja töötervishoiu majandusteaduskonnas. Koostööhuvi oli suur ning kõik asjaosalised näevad veel tänagi tohutut realiseerimata potentsiaali.
Laiemat koostööd on oodata aasta alguses käivitunud ja terviseteemadega seotud teaduste tippkeskustega – näiteks Tartu Ülikooli juhitava Eesti Heaoluteaduste Tippkeskusega, kuhu kuuluvad partneritena nii TalTechi kui ka Tallinna Ülikooli teadusrühmad.
Samuti on saanud rahastuse mitmed tervisetehnoloogiatega seotud teadus- ja arendusprojektid, näiteks „Terve ühiskonna digitervishoid“, mille rõhuasetus on inimeste terviseteekonna toetamisel personaliseeritud digitehnoloogiatega. Selles projektis tehakse koostööd nii TalTechi sees kui ka koos Tartu Ülikooli Kliinikumi ning ettevõtetega Corrigo ja Activate Health.
Need põnevad projektid võimaldavad kindlustada akadeemilist järelkasvu, kuna igaühes neist nähakse ette uute motiveeritud ja nutikate magistrantide ja doktorantide kaasamist uurimisrühmade koosseisu. See tugevdab olemasolevaid rühmi ja nende konkurentsivõimet teadusrahastuse taotlemisel, tõhusa ettevõtluskoostöö arendamisel ning kvaliteetse ja tõenduspõhise õppe pakkumisel.
Pidev töö järelkasvu nimel
Tallinna Tehnikaülikool koolitab juba aastaid meditsiinitehnikuid ja -füüsikuid ning e-tervise eksperte, lisaks pakume mitmeid tervisetehnoloogiatega seotud täienduskoolitusi. Õppida saab kahel unikaalsel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud magistriõppekaval: „E-tervis“ ning „Meditsiinitehnika ja -füüsika“.
Viimasel kahel aastal on ülikoolist sirgunud üheksa meditsiinitehnikut-meditsiinifüüsikut ning 27 e-tervise eksperti, kuid need arvud ei vasta kuidagi turu nõudlusele. Mõlema eriala lõpetajad on tööturul väga oodatud ja kõrges hinnas, seega tegeleme aktiivselt erialade populariseerimisega. Näiteks on TalTechi toetusportaalis avatud instituudile alusepanija, emeriitprofessor Hiie Hinrikuse nimeline stipendiumifond meditsiinitehnika ja -füüsika õppe ja magistrantide toetamiseks ning loomulikult kutsun kõiki üles sinna panustama.
Eesti ja üleilmsete säästva arengu eesmärkide prioriteet on arukas, tegus ja tervist hoidev inimene. Leian, et asjakohased ja tõhusad ennetustegevused ning nutikate tervisetehnoloogiate uurimine, arendamine, eksportimine ja õpetamine on tervishoiusüsteemi suurte väljakutsete lahendamisel ja üleilmsete säästva arengu eesmärkide saavutamisel üliolulised.
