TalTechi IT-teaduskonnas on kolme tüüpi magistrikavasid, mis on mõeldud nii enda oskusi uuele tasemele viia soovivale IT-eksperdile, täiendõppijale kui ka karjääripöörajale. Huvilised, olgu nad siis eksperdid, tippjuhid või muu valdkonna spetsialistid, saavad valida 11 õppekava vahel.
“TalTechi IT magistrikavade tugevus on vaieldamatult see, et lisaks klassikalistele IT-õppekavadele on olemas kavad mitte-IT-taustaga inimestele. Igal kaval on spetsiifiline nišš ja sellest tulenevad vastavad eeldused. Näiteks on olemas üheaastased magistrikavad, mis eeldavad varasemat magistrikraadi, aga pakuvad oma valdkonna spetsialistidele infotehnoloogilisi lisaoskusi,” tutvustab Jervan.
Selliste kavade hulka kuulub näiteks “Digimuutused ettevõttes”, mis võimaldab juhtidel saada teadmisi digitehnoloogiate valdkonnas ja viia läbi oma ettevõtte digipööret. Teine üheaastane kava on “E-riigi tehnoloogiad ja teenused”, mis annab võimaluse luua väärtuslikke lahendusi Eesti riigile ja avalikule sektorile.
TalTechi magistrantuur on nõudlik, aga ka paindlik ning sobib hästi neile, kes tahavad oma väärtust tööturul tõsta. Mitut eriala, nagu näiteks informaatikat ja äriinfotehnoloogiat, saab õppida tööstusmagistrantuuris, mille puhul läbitakse osa õpingutest ettevõttes reaalseid tööülesandeid täites.
Magistrikraad mõjub hästi rahakotile
Magistriõppesse astudes on positiivne, et võimaluse ja soovi korral saab osa oma varasematest õpingutest või töökogemusest TalTechi õpingutesse VÕTA kaudu üle kanda.
Magistriõppe kasuks räägib Jervani sõnul väga selgelt ka palgataseme hüpe, mis leiab aset pärast kraadi omandamist. Näiteks 2022. aastal oli osade TalTechi IT-magistriõppekavade lõpetajate keskmine palgatase suurusjärgus 3500 eurot kuus ja ühe kava puhul lausa 4600 eurot kuus. “Bakalaureusekraadi omanikel jääb kõrgem palgatase 3000 euro kanti, seega piltlikult öeldes annab magistrikraad palgale igas kuus juurde tuhat eurot,” kinnitab Jervan.
Kindlasti tasub dekaani sõnul magistrikraadi poole vaadata ka inimestel, kellel on olemas IT-alane haridus, kuna see viib teadmised tipptasemele ning võimalused leida pärast informaatika või küberkaitse magistrikava lõpetamist huvitavat, tasuvat ja rahvusvahelise haardega tööd laienevad veelgi. Personalispetsialistid toonitavad, et magistrikraadiga inimesed oskavad teha paremini koostööd, suudavad juhtida suuri projekte ja leida keerulistele probleemidele kiiremini lahendusi. Samuti on valdkonna magistrikraad tihti avaliku ja erasektori hangetel osalemise eelduseks. Viimane kehtib ka riistvara arenduse ja võrgutehnoloogiate ja -teenuste erialal, mis koolitavad insenere ja tippspetsialiste nii IKT kui ka teiste majandussektorite tarbeks.
Õppejõududest rääkides toob Jervan esile, et kolmandik neist on tulnud välismaalt, mis tähendab, et tudengid saavad hea rahvusvahelise kogemuse. “Oleme interdistsiplinaarsed, sest oluline osa meie õppejõududest tuleb nii IT-ettevõtetest kui ka avalikust sektorist. Kaasame õppejõudusid teistest ülikoolidest, nagu näiteks Tartu Ülikoolist ja ka Viljandi Kultuuriakadeemiast. Seega ei saa öelda, et ajame vaid kitsast IT-rida.”
Gert Jervan | Foto: TalTech
Spetsiaalselt juhtidele mõeldud magistrikraad
Teine IT-õppe magistrikavade grupp puudutab neid, kes soovivad saada täiendõpet. Jervani sõnul on sellistele kavadele oodatud õppima kõik, kellel on juba olemas mingisugused oskused, mis ei pea olema IT-valdkonnast, kuid kes soovivad saada juurde just infotehnoloogiaga seotud teadmisi. “Näiteks on meil olemas spetsiaalne kava “Digimuutused ettevõttes”, mis on mõeldud keskastme- ja tippjuhtidele. Sellel õppekaval ei eelda me IT-alast tausta ja tudengite hulgas leidub nii suurettevõtete tippjuhte kui ka avaliku sektori asekantslereid,” selgitab ta.
Õppe mõte seisnebki selles, et saada selgeks, mis on digitaliseerimine ja kuidas see organisatsiooni sees aset leiab, ning mida kujutavad endast andmed ja ka näiteks tehisintellekt.
TalTechi IT magistriõpe annab võimaluse lisada oma senisele ekspertiisile tänapäeva ühiskonnas väga vajalik digitehnoloogiline teadmine. See on valdkonna spetsialistile või juhile muutuste tegemiseks oluline eelis. Omaette väärtus on see, et tekib võrgustik teiste, sarnaste probleemide ees seisvate oma ala ekspertidega. Kokkuvõttes on see Eesti arengu, eraettevõtete ja avaliku sektori edasiviivate arenguhüpete võti.
Astu magistriõppesse ilma eelnevate IT-alaste teadmisteta
Kolmas grupp õppekavasid on mõeldud neile, kes soovivad teha karjääris kannapöörde või õppida IT-d lihtsalt juurde. “Mõnda kavasse ei võta me põhimõtteliselt IT-inimesi vastu, sest neil pole seal midagi õppida,” julgustab Jervan liituma õpingutega ka neid, kellel puuduvad valdkonnast eelteadmised.
Näiteks sobib infosüsteemide analüüsi ja kavandamise õppekava hästi mõnele keemikule, kellel puuduvad IT-alased teadmised. “Meie anname talle vajalikud oskused, et ta mõistaks edaspidi keemiatööstuses protsesse digitaliseerida või olla tark tellija,” selgitab Jervan.
Karjääripööret või täiendõpet võimaldab ka e-tervise magistriõpe. Sealt tulevad tervishoiu muudatuste juhid, kes oskavad tervishoius uusi tehnoloogiaid ja digitaalseid lahendusi analüüsida ja välja töötada. Tervishoidu saavad panustada ka spetsialistid, kes tunnevad huvi valdkonna tehnilisema poole vastu. Teatavasti on haiglates kasutusel üha rohkem masinaid ja tehnikat, mille hingeelu tunnevad meditsiinitehnika ja -füüsika magistrikava lõpetajad. See on ainus õppekava Eestis, mis annab nii meditsiinitehnilist kui ka meditsiinifüüsika-alast haridust ning seda sessioonõppe vormis. Sinna oodatakse pikisilmi inimesi, kellel on varasem haridus tehnikateaduste, loodusteaduste, IT- või tervishoiuvaldkonnas.
“Mõlema kava tudengid, vilistlased ja õppejõud on tõelised missiooniga inimesed, kes soovivad tervishoidu innovatsiooni tuues meie kõigi elu paremaks muuta,” nentis Gert Jervan.
18. aprillil toimub karjääriseminar „Magistriks? Magistriks!“ ning 2. mail magistriõppe vastuvõtutingimuste infotund, et kuulda nii sisseastumisest kui ka uurida lisa teaduskondadelt. Vaata lähemalt ja registreeru.
