Tegevtoimetaja
Tšornoboli katastroofist hoolimata on sõda ukrainlastele näidanud, et nende jaoks on tuumaenergia kõige turvalisem energiavorm. Eesti tuumaenergia töörühma raport on valmis, aga otsust pole.
Ukrainal on nelja tuumajaama peale kokku 15 reaktorit, mis toodavad umbes poole nende energiast. Suurim tuumajaam on kuue reaktoriga Zaporižžja. See on vaenlaste kontrolli all. Vaenlased hävitasid Kahhovka tammi ja samanimelise tehisjärve, mille äärde tuumajaam on rajatud.
„Ja nüüd on neil mure selle kuue reaktori jahutamisega. Reaktorite jahutamiseks kasutatud tehisjärve tase on dramaatiliselt vähenenud ja neil ei ole võimalust vett järve tagasi tuua,“ sõnas Ukraina peaminister Denõss Šmõhal Tallinna Tehnikaülikooli külastades Trialoogile. „Ja see on peamine oht.“
Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur jälgib küll tuumajaamu, aga nende peamine roll on peaministri sõnul reaktorite endi haldamine. „Nad kontrollivad lihtsalt kütuselao uksi,“ nentis peaminister. Ukrainlased mõistavad olukorra tõsidust. Sealt võib nende hinnangul vallanduda katastroof ja nad ütlevad selle valjusti välja. „Paraku seda ei kuulda,“ sõnas Šmõhal.
Ukrainas on tuumakatastroof juba korra toimunud, kui 1986. aastal Tšornobõli tuumajaamas toimunud plahvatuste tagajärjel pääses õhku suures koguses radioaktiivseid aineid – oma 350 Hiroshima tuumapommi jagu. Radioaktiivset ainet sattus nii Ukraina, Venemaa kui ka Valgevene aladele, ent pisut ka Eestisse. Hukkunute arvu ei tea keegi. Ja esimese hukkunu, Valeri Hodemtšuki, surnukeha ei leitudki.
Katastroofi likvideerimisel osales sadu tuhandeid inimesi, sealhulgas vähemalt 4800 eestlast.
Radioaktiivsuse märk Ukrainas. Foto: Kilian Karger/Unsplash
Kolm praegu ukrainlaste kontrolli all olevat tuumajaama on turvaliselt kaitstud. Eile ründasid vaenlased Zaporižžja tuumajaama, tappes ühe inimese. Reaktorid jäid ka puutumata. Katastroofioht tõuseks peaministri sõnul sellest, kui vaenlased hävitaksid transformaatorid või jaama ümber asuva infrastruktuuri.
Paradoksaalsel kombel on tuumaenergia aga ukrainlaste jaoks kõige turvalisem energialiik. Alles kaks nädalat tagasi võtsid vaenlaste rünnakud ukrainlaste elektriroodangust kolmandiku. Hävitatud on nii põlevkivil põhinevad jaamu, hüdro-, tuule-, kui päikeseparke. Smõhali sõnul mõistavad vaenlased, et radioaktiivne kiirgus võib ulatuda kõikjale – ka nende endi maale. Just turvalisuse tõttu otsustasid ukrainlased otsustasid alles aprilli alguses ehitada Hmelnõtskõi tuumajaama kahele reaktorile juurde neli reaktorit – kaks nüüd, kaks hiljem.
„Meie strateegias on tuumaenergia peamine prioriteet. Teine on hüdroenergia ning kolmas on päikese- ja tuuleenergia,“ sõnas peaminister. Neid allikaid tuleb tasakaalustada gaasiga, mille varusid hakatakse hoidma sügaval maa all.
Eesti tuumaambitsioon
Kolm aastat tagasi kiitis valitsus heaks tuumaenergia töörühma kokkukutsumise. Kui Eesti loobub 2030. aastaks põlevkivi kasutamisest, on vaja taastuvenergiale kõrvale energiaallikaid. Töörühm leidis, et tuumajaam sobiks oma varustuskindluse ja energiasüsteemi stabiilsusega usaldusväärseks energiaallikaks.
Lõplikku otsust pole veel tehtud. Aga kui tuumajaam tuleb, siis tähendab see Eestile sajandipikkust kohustust, sest tuumajaama kasutusaeg on pikk.
Fermi Energia soovib rajada Eestisse pisikest moodulreaktorit, mis oleks toeks tuulele ja päikesele. Sääraste reaktorite vastu on näidanud teiste hulgas huvi Poola, Tšehhi, Rumeenia ja Soome.
