Paulin Jürjens: tehnoloogia aitab tervishoiutöötaja aega paremini kasutada

Paulin Jürjens: tehnoloogia aitab tervishoiutöötaja aega paremini kasutada. 04.11.2026. Enne kui Jürjens tervisetehnoloogia valdkonnaga kokku puutus, töötas ta füsioterapeudina ning just selles ametis seisis ta vastamisi tervishoiu üldise probleemiga: suur osa spetsialisti ajast võib kuluda tegevustele, mis pole suunatud otseselt patsiendi tervisele. Kõige lihtsam näide on dokumenteerimine, mis võtab Jürjensi sõnul tervishoiutöötaja tööajast märkimisväärse osa. Tehnoloogia juba aitab seda koormust vähendada, kuid olemasolevaid võimalusi võiks senisest rohkem kasutada. „Vabanev aeg võib aidata muuta töökorraldust tõhusamaks, parandada teenuste kättesaadavust ja luua rohkem võimalusi patsiendiga sisuliselt tegelemiseks,“ täheldas ta. Jürjensi hinnangul saab tervisetehnoloogia abil muuta lihtsamaks ja tõhusamaks nii patsiendi ja tervishoiutöötaja vahelist suhtlust kui ka tervishoiutöötajate omavahelist infovahetust. Ühe näitena juba kasutusel olevatest lahendustest tõi Jürjens välja perearstikeskuste digitaalsed suhtluskanalid, mille kaudu saab patsient oma mure ja esmased sümptomid kirja panna ning vajadusel lisada fotosid. Arst või õde saab pöördumisega tegeleda esimesel sobival võimalusel, ilma et patsient peaks iga küsimusega perearstikeskuse telefonijärjekorras ootama. Samuti saab tehnoloogia aidata jälgida patsiendi raviplaani või koduseid harjutusi. Ta tõdes, et terviseinfot on paraku palju ning patsiendil pole alati lihtne aru saada, millist infot usaldada, kuhu oma murega pöörduda või milline peaks olema järgmine samm. Jürjensi hinnangul saaks tehnoloogia aidata patsiendil tervishoiusüsteemis lihtsamini orienteeruda. Tervishoiu digiareng nõuab valikuid Eestit tõstetakse rahvusvaheliselt sageli esile digiriigina ning Jürjensi sõnul on selleks põhjust ka tervishoius. Meie tugevusteks on üleriigiline tervise infosüsteem, digiretsept ning terviseportaal, kus inimene saab tutvuda oma terviseandmetega ja näha, kes on neid vaadanud. Hea näide Eesti e-tervise rahvusvahelisest toimimisest on piiriülene digiretsept, mis võimaldab Eestis väljastatud retsepti alusel teatud tingimustel ravimeid osta teistes teenusega liitunud Euroopa riikides. Jürjens peab Eesti suureks tugevuseks inimeste usaldust digiriigi vastu. „Tehnoloogia areng toetub usaldusele. Selleks, et uued lahendused jõuaksid tervishoius laialdaselt igapäevasesse kasutusse, peavad inimesed usaldama nii tehnoloogiat kui ka digiriiki,“ ütles Jürjens. Usaldust aitab hoida selgus selles, kuidas patsiendi andmeid kasutatakse, millele lahenduse soovitused tuginevad ja kuidas selle toimimist kasutamise käigus hinnatakse. Uute tehnoloogiliste lahenduste arenemine eeldab ka tervishoiutöötajate valmisolekut neid oma igapäevatöös rakendada. Jürjens selgitas, et digioskuste kõrval muutub üha olulisemaks tehisintellekti kirjaoskus: tervishoiutöötaja peab oskama hinnata, milleks lahendus sobib, millised on selle piirangud ja millal vajab selle pakutud tulemus täiendavat kontrolli. Selleks on vaja koolitust, aega ja tuge ning võimalust lahenduste arendamises varakult kaasa rääkida. Samas ei saa digiriigi kuvandist järeldada, nagu oleks Eesti tervishoid juba täiel määral digitaalne. Jürjens rääkis kõnekast ja mõnevõrra uskumatust näitest: rasedakaart on Eestis endiselt paberil. Tema hinnangul näitab see ilmekalt, et tervishoiu digiareng on olnud ebaühtlane. Iga nüanssi pole olnud võimalik korraga arendada ning lõpuks taandub kõik prioriteetide seadmisele ja rahastusele. „Eestis diagnoositakse aastas rohkem vähijuhte, kui sünnib lapsi. Seega tuleb tervishoius paratamatult otsustada, milliseid probleeme esmajärjekorras lahendada.“ Jürjensi meelest saaks terviseandmeid omajagu paremini kasutada. Praegu võib suur osa väärtuslikust infost olla kättesaadav vabateksti vormis või failides, mistõttu on seda hiljem raske automaatselt analüüsida. „Mida kvaliteetsemad on andmed ja mida paremini on need struktureeritud, seda rohkem saab nende põhjal jõuda uutele järeldustele, toetada raviotsuseid ning arendada uusi tehnoloogiaid.“ „Tehnoloogia areng toetub usaldusele. Selleks, et uued lahendused jõuaksid tervishoius laialdaselt igapäevasesse kasutusse, peavad inimesed usaldama nii tehnoloogiat kui ka digiriiki,” Ravimisest ennetamisse Kui andmeid paremini kasutada, oleks võimalik liikuda haiguste ravimiselt nende ennetamise poole. Jürjensi sõnul raskendab ennetust asjaolu, et selle tulemust on keeruline mõõta. Kui inimene saab arstiabi, on üsna lihtne näha, millise teenuse eest maksti. Ennetava tegevuse kasu võib aga ilmneda alles pika aja jooksul. „Meie tervishoiuteenuse mudel keskendub haiguste ravimisele, mitte niivõrd nende vältimisele või tervise hoidmisele,“ selgitas Jürjens. Just ennetuses näeb Jürjens tehnoloogia suurt potentsiaali. Uute lahenduste toel ja olemasolevate andmete põhjal saaks täpsemalt hinnata, kellel on suurem haigusrisk ning keda tasub kutsuda täiendavale uuringule või sõeluuringule. See ei tähenda tingimata rohkem uuringuid. Vastupidi – parem riskihindamine võiks aidata suunata uuringutele just neid inimesi, kellel on seda kõige rohkem vaja, ning säästa teisi tarbetutest protseduuridest. Selliseid tehnoloogiaid juba arendatakse. Tehisintellekt toetab arsti tööd Jürjensi hinnangul hakkab tehisintellekt üha ulatuslikumalt toetama patsientide teekonda, tervishoiutöötajate tööd, ravipraktikat ja süsteeme. Sõeluuringute ja personaalmeditsiini arenguga kasvab ka tehisaru võime hinnata terviseandmete põhjal inimese haigusriske ja ravivajadust. Tehnoloogia kasutuselevõtul tuleks Jürjensi hinnangul lähtuda konkreetsest vajadusest: kas soovitakse jõuda kiiremini diagnoosini, vähendada dokumenteerimisele kuluvat aega või toetada patsiendi taastumist. Seejärel saab hinnata, milline lahendus aitab soovitud tulemust saavutada ja kuidas see sobitub tervishoiutöötajate igapäevatöösse. Jürjensi meelest võiks tervishoius kasutatav tehisintellekt keskenduda selgelt piiritletud probleemile. Mida spetsiifilisem on lahendus, seda konkreetsemalt on võimalik tõendada selle rakendatavust. Tervishoid on tugevalt reguleeritud valdkond ning see puudutab ka tehisintellekti kasutamist. Ettevaatlik soovitab ta aga olla üldiste vestlusrobotitega, millelt saab küsida sisuliselt kõike. Terviseküsimusele vastust otsides ei pruugi inimene teada, millele vastus tugineb või kas saadud info on õige. „Meie tervishoiuteenuse mudel keskendub haiguste ravimisele, mitte niivõrd nende vältimisele või tervise hoidmisele.” Tervisetehnoloogias ei piisa heast äriideest Kuigi Eesti iduettevõtlus on osutunud rahvusvaheliselt edukaks, on Jürjensi hinnangul tervisetehnoloogiaettevõtetel keskmisest keerulisem kiiresti suureks ja edukaks kasvada. Üks peamisi arengut takistavaid põhjusi on valdkonna ranged nõuded: meditsiiniseadme või muu ravis kasutatava lahenduse puhul tuleb tõendada selle ohutust ja toimet. Tõendamisprotsess nõuab aga aega, raha ja teaduslikku tööd. Seetõttu mängib teadlaste ja ettevõtjate koostöö tervisetehnoloogias eriti olulist rolli. Jürjensi sõnul on nende kahe lähtekohad sageli erinevad: teadlane soovib probleemi mõista ja selgitada, ettevõtja aga jõuda lahenduseni, millel on kasutaja ja turg. Toimiva tervisetehnoloogiaettevõtte loomiseks on vaja mõlemat vaatenurka. „Meil on hästi kõrge teaduspotentsiaal, mida võiks palju rohkem ettevõtlusesse ja tervisetehnoloogiavaldkonda suunata.“ Teadustulemuste jõudmine tervishoius kasutatavate lahendusteni eeldab ettevõtjate, teadlaste ja tervishoiutöötajate koostööd. Jürjens rääkis, et Tehnopol toetab sellel teekonnal tervisetehnoloogiaettevõtteid ning aitab tuua kokku eri osapooli, et lahenduste arendamisel kohtuksid teaduslik teadmine ja praktilised vajadused. Eesmärk on jõuda lahendusteni, mis aitavad tervishoiutöötajate aega paremini kasutada ja parandada patsientide abi saamise võimalusi. „Meil on hästi kõrge teaduspotentsiaal, mida võiks palju rohkem ettevõtlusesse ja tervisetehnoloogiavaldkonda suunata.”