TalTechi Virumaa kolledži turundus- ja kommunikatsioonispetsialist
TalTechi Virumaa kolledži teadlaste loodud tootmislogistika simulatsioon aitas Kohtla-Järvele uut puidutöötlemistehast rajaval Layerwood Productionil selgitada, milliseid seadmeid tehas tegelikult vajab. Tänu digitaalsele mudelile sai ettevõte investeerimisplaanist välja jätta seadmed, mida oleks hakatud vähe kasutama.
Layerwood Production rajab Kohtla-Järvele kõrgelt automatiseeritud liimpuidutehase, kus hakatakse tootma liimpuitplaate, ukse- ja aknakomponente ning liimpuidust talasid. Suurem osa toodangust soovitakse eksportida Euroopa turgudele.
Ettevõtte kavandatava tootmisprotsessi põhjal lõid Virumaa kolledži teadlased simulatsioonimudeli, mis võimaldab prognoosida tehase toimevõimet juba enne, kui seadmed on soetatud ja tootmine käivitatud. Mudel jäljendab tootmisetappide vahelisi materjaliliikumsi, tõstukite tööd, vahelao kasutust ning võimalikke ooteaegu ja kitsaskohti.
Simulatsiooni loonud Virumaa kolledži teadlase Karle Nutoneni sõnul võimaldab digitaalne mudel näha tervet tootmist ja tuvastada probleeme, mis võivad jääda üksikuid tööetappe vaadeldes märkamata.
„Simulatsioon võimaldab samm-sammult jälgida, kuidas materjal liigub, ning selgitada välja võimalike viivituste põhjusi, olgu nendeks siis tõstuki puudumine, liiga pikk vahemaa või mõni muu kitsaskoht. Kõige olulisem, et saame katsetada kõigepealt erinevaid lahendusi ning alles seejärel hakkab ettevõte nende elluviimiseks raha kulutama,“ selgitas Nutonen.
Layerwood Productioni juhatuse liikme Egert Pariku sõnul annab simulatsioon omanikele ja finantseerijatele täiendava kinnituse, et kavandatud tehas hakkab igapäevases tegevuses tulemuslikult toimima. Samuti aitab mudel vältida olukordi, mis sunniksid investeerima seadmetesse liiga suuri või liiga väikseid summasid.
„Simulatsioon aitas tuvastada esialgsesse investeerimisplaani kuulunud seadmeid, mida oleks hakatud igapäevases töös alakasutama. Tänu ennetavale tuvastusele saime need investeerimisplaanist eemaldada,“ ütles Parik.
Nutoneni sõnul saab mudelit kasutada ka edaspidi, näiteks siis, kui on vaja hinnata või ka ümber hinnata tootmismahte, tõstukite arvu või materjalide liikumisteid.
