Trialoogi toimetaja
Mis juhtub, kui aastate jooksul investorite käitumise kohta kogutud teadmine pannakse tööle väljaspool teadusartikleid? Kaks TalTechi teadlast, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi kaasprofessor Tõnn Talpsepp ja vanemlektor Kristjan Liivamägi, otsustasid selle järele proovida. Nende loodud Fintrait OÜ on TalTechi majandusteaduskonna esimene hargettevõte, mis tahab aidata mõista finantsnõustajatel senisest täpsemalt klientide investeerimiskäitumist.
Fintrait on alles päris oma teekonna alguses. Ettevõte loodi tänavu suvel ning 1. augustil alustasid Talpsepp ja Liivamägi tööd Tehnopoli süvatehnoloogia kiirendis. Pääs kiirendisse andiski meestele tõuke oma idee hargettevõtteks vormida. „Esimesed kuud kuluvad tehnoloogia arendamisele, seejärel tuleb kõige olulisem katse: kas lahendus hakkab kliente kõnetama, kas nad on valmis selle eest maksma,“ rääkis Talpsepp.
Praegu keskendub Talpsepp tehnoloogilise lahenduse arendamisele, Liivamägi roll eeldabki suuresti suhtlust potentsiaalsete klientidega.
Finantsnõu võiks lähtuda investori tegelikust käitumisest
Fintraiti idee kasvas välja Talpsepa, Liivamägi ja nende kolleegide aastatepikkusest teadustööst, mille käigus uuriti investorite käitumist, sealhulgas hariduse, kogemuste ja käitumuslike kõrvalekallete mõju investeerimisotsustele.
Talpsepa selgituse kohaselt hinnatakse investori profiili sageli küsimustike abil: inimene vastab mõnele kogemusi, eesmärke ja riskitaluvust puudutavale küsimusele. Fintrait tahab lisada sellele tegeliku käitumise – sealhulgas investori varasemad tehingud, investeerimisaktiivsuse ja muutused riskivõtmises.
Platvorm peaks andma finantsnõustajaile võimaluse märgata käitumuslikke muutusi, et neil oleks kergem reageerida, kui investor hakkab näiteks tavapärasest palju rohkem kauplema või võtma senisest suuremaid riske. „Kui klient on seni ostnud näiteks Tallinna Vee aktsiaid, kuid hakkab järsku investeerima tehnoloogiaaktsiatesse või krüptosse, mille hind on suuteline päeva jooksul kümme protsenti kõikuma, võiks süsteem talle märku anda, et tema riskikäitumine on muutunud. Oluline on, et investor mõistaks, millise riski ta võtab,“ selgitas Talpsepp.
Süsteem võiks aidata finantsnõustajal valida viisi, kuidas kliendi tähelepanu tema käitumisele juhtida. Mõnele piisab lühikesest hoiatusest, teisele võib olla rohkem kasu selgitusest või sobivast koolitusmaterjalist. Nii saaks nõustaja lähtuda ühelt poolt investori profiilist, teisalt aga valida paremini omaenda lähenemisviise ja suhtlusvorme.
Suurim proovikivi: maksev klient
Fintraiti otseste klientide hulka kuuluvad seega ennekõike finantsnõustajad, pangad, maaklerid või muu litsentseeritud finantsteenuse pakkujad. Talpsepa meelest võiks tehnoloogia muuta personaalse investeerimisnõustamise kättesaadavamaks ka inimestele, kelle portfell pole praegu piisavalt suur, et neile oleks võimalik väga põhjalikku personaalset teenust pakkuda: „Kui nõustajal on olemas iga kliendi kohta parem personaliseeritud teave, saab ta teenindada rohkem inimesi. Sel moel võib ulatuda individuaalsem finantsnõu ka tavainvestorini, sest nõustaja ei pea iga kord kõike nullist läbi töötama.“
Eesti jääb uuele ettevõttele tõenäoliselt liiga väikeseks. Siinne finantsnõustamine on suuresti pankade käes, samal ajal kui Kesk-Euroopas ja Põhjamaades tegutseb palju sõltumatuid nõustajaid. Seetõttu usub Talpsepp, et esimesed kliendid leitakse pigem välismaalt.
Kuigi sobivat tehnoloogiat on keeruline ehitada, on Talpsepa ja Liivamägi jaoks olulisem teada, kuivõrd kasulik tundub teadlaste pakutav lahendus võimalikele klientidele. Finantssektor on reguleeritud ning potentsiaalsete klientideni jõudmine võtab aega. „Me võime teha ülikoolis midagi meie meelest head ja kasulikku, aga ettevõttena peame pakkuma teenust, mille eest on klient valmis päriselt raha maksma. Kui lahendusest on natuke kasu, ei pruugi sellest piisata,“ tõdes Talpsepp.
„Kui nõustajal on olemas iga kliendi kohta parem personaliseeritud teave, saab ta teenindada rohkem inimesi. Sel moel võib ulatuda individuaalsem finantsnõu ka tavainvestorini, sest nõustaja ei pea iga kord kõike nullist läbi töötama.“
Fintrait platvorm peaks andma finantsnõustajaile võimaluse märgata käitumuslikke muutusi, et neil oleks kergem reageerida, kui investor hakkab näiteks tavapärasest palju rohkem kauplema või võtma senisest suuremaid riske. Foto: Pexels
Teadlase ja ettevõtja rollid on üllatavalt sarnased
Talpsepa sõnul on teadlase ja ettevõtja töös üllatavalt palju sarnast. Mõlemal juhul tuleb leida hea idee, põhjendada selle väärtust ning hankida raha, et idee ellu viia: „Su teadusprojektile ei anta raha lihtsalt sellepärast, et tahad midagi teha. Pead suutma näidata, milles seisneb su idee väärtus. Selles mõttes on professori töö ettevõtja omaga päris sarnane.“
Suurim erinevus peitub Talpsepa sõnul riskis. Ülikoolis pakutakse stabiilset tööd ja sissetulekut, ettevõtluses tuleb aga arvestada, et edu ei pruugi olla garanteeritud. Hargettevõtte käivitamisega kaasnevad vähemalt alguses lisakulud ja lisatöö, mida tuleb sobitada jooksvate ülikoolikohustustega.
Fintraiti loomine läks Talpsepa sõnul sujuvalt. Ettevõte saab toetuda suuresti varem avaldatud teadustööst kasvanud meetoditele ja teadmistele. TalTechiga tuli kokku leppida intellektuaalomandi kasutamises ning lepingu vormistamisel aitasid teadlasi ülikooli juristid.
Talpsepa hinnangul ei sünni hargettevõtted pelgalt toetuste või ülikooli seatud eesmärkide najal. Vaja on oma ala asjatundjaid, kes tahavad võtta enda kanda ettevõtlusriski, ning meeskonda, millesse on koondatud üksteist täiendavad oskused: „Välise motivaatori jõul on raske sisemist tahtmist tekitada. Me ei saa eeldada, et iga teadlane tahab ettevõtjaks hakata. Küll aga on toetusest palju abi neile, kellel on selline soov juba olemas.“
Hargettevõte loodab sillutada teed
Fintraiti pikema tuleviku kohta ei taha Talpsepp veel suuri lubadusi anda. Iduettevõttele omaselt liigutakse edasi samm-sammult ning praegu seatakse sihte pigem mõne kuu kui mitme aasta kaupa.
Esimene oluline verstapost saabub kuue kuu pärast, mil lõpeb süvatehnoloogia kiirendi esimene etapp. Selleks ajaks peab Fintrait olema täitnud seatud eesmärgid, et programmiga jätkata. „Me alles alustame ja ees ootab raske töö. Loomulikult tahame õnnestuda, aga praegu on eduloost veel vara rääkida. Kuue kuu pärast, kui esimesed eesmärgid on loodetavasti täidetud, räägiksin juba hea meelega rohkem,“ ütles Talpsepp.
Kui Fintraitil õnnestub arendada teadustöö-põhisest ideest välja toimiv lahendus, võib hakata aastate jooksul investorite käitumise kohta teadusartiklitesse kogutud teadmine jõudma finantsnõustajate igapäevatöösse. Talpsepp loodab, et majandusteaduskonna esimesele hargettevõttele järgneb tulevikus teisigi. Tema hinnangul aitaks uute hargettevõtete sünnile kaasa eri valdkondi esindavate inimeste tihedam koostöö, sest tugeva ettevõtte loomiseks on vaja ühendada teadus-, tehnoloogia- ja äriarenduse oskused.
„Välise motivaatori jõul on raske sisemist tahtmist tekitada. Me ei saa eeldada, et iga teadlane tahab ettevõtjaks hakata. Küll aga on toetusest palju abi neile, kellel on selline soov juba olemas.“
