Asko Tamm lõpetas tänavu TalTechi majandusteaduskonna majandusanalüüsi magistrantuuri ning töötab Tallinna Strateegiakeskuse ettevõtlusteenistuse peaanalüütikuna. Oma magistritöö teemani – „Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetuste mõju taskukohasele ja jätkusuutlikule kaugküttele“ – jõudis ta esmalt uurimismeetodi kaudu: teda hakkasid huvitama avaliku raha eest makstavate toetuste põhjuse-tagajärje seosed.
Kui võrrelda toetust saanud ja toetuseta jäänud piirkondade kaugkütte piirhindu, ei anna see olukorrast täit pilti. Hinnata tuleb ka seda, milliseks oleks kujunenud hind toetust saanud piirkonnas juhul, kui toetust poleks antud. Analüüsi muutis keerulisemaks asjaolu, et toetusi eraldati eri piirkondadele eri aegadel ning investeeringute mõju võis avalduda alles mitu aastat hiljem.
Tamm kasutas töös statistilisi meetodeid, mis võimaldasid hinnata kaugküttehinna muutust toetust saanud piirkondades ning võrrelda seda andmete põhjal loodud võrdluspiirkonnaga, kuhu koondati nii toetust saanud kui ka toetuseta piirkondade andmed. „Mida rohkem ma andmeid kogusin, seda enam hakkas mind paeluma valdkonna interdistsiplinaarsus – hakkasin rakendama majandusvaldkonna meetodeid teemas, mis on klassikaliselt inseneriteaduste pärusmaa,“ ütles Tamm.
Hinnalangus ei sünni üleöö
Analüüsi järgi oli toetust saanud piirkondades kaugkütte piirhind keskmiselt 5–8 protsenti madalam, kui see olnuks ilma Keskkonnainvesteeringute Keskuse investeeringutoetuseta.
Põhitulemust täiendas aga oluline ajaline mõõde. Magistritöös loeti mõju alguspunktiks toetusotsuse langetamise kuud, kuid otsusest ehitustööde, uue süsteemi käivitamise ja tegeliku säästuni jõudmine võtab aega.
Magistritöö juhendaja, TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi professori Kadri Männasoo sõnul on selline viivitus põhivarainvesteeringute puhul ootuspärane. „Põhivarainvesteeringutele ongi omane, et investeeringu tulu/sääst avaldub viitajaga. Uuringust on näha, et viitaeg kestab keskmiselt kaks aastat, misjärel tekib soojuse hinda langetav mõju. See efekt hakkab aegamisi kasvama ning toob lõpuks kaasa märkimisväärse kumulatiivse tarbijasäästu.“
Tulemused osutavad, et suurte taristuinvesteeringute edukust ei tohiks hinnata kohe pärast projekti valmimist. Liiga varane mõjuhinnang võib jätta mulje, et toetus pole andnud soovitud tulemust, kuigi tegelik sääst hakkab avalduma alles hiljem.
„Põhivarainvesteeringutele ongi omane, et investeeringu tulu/sääst avaldub viitajaga. Uuringust on näha, et viitaeg kestab keskmiselt kaks aastat, misjärel tekib soojuse hinda langetav mõju. See efekt hakkab aegamisi kasvama ning toob lõpuks kaasa märkimisväärse kumulatiivse tarbijasäästu.“
Tõhusam kaugküte aitab taluda hinnakriise
Kaugküte moodustab Eesti soojavarustusest ligikaudu 60 protsenti, mis teeb sellest riigi levinuima kütteliigi. „Kaugkütte hinnast sõltub paljude leibkondade toimetulek, aga see avaldab tuntavat mõju ka arvukate avalike asutuste – koolide, haiglate, raamatukogude, muuseumide jne ülalpidamiskuludele,“ selgitas Männasoo. Tema sõnul aitavad kaugkütte tõhustamine ja taskukohasemad soojahinnad pidurdada elukalliduse kasvu ja liikuda sujuvamalt üle taastuvenergiale.
Tamme analüüs näitas, et toetust saanud piirkonnad pidasid üldistele hinnašokkidele ja kütuse kallinemisele paremini vastu. Energiakriisi ajal tõusis soojuse hind neis piirkondades vähem. Kuigi magistritöös ei hinnatud kriisikindlust, tõstavad uued katlad ja uuendatud võrgud Männasoo sõnul kaugküttesüsteemide tõhusust ja jätkusuutlikkust. Kui kasutada rohkem taastuvenergiat, vähendab see ühtlasi sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest ja nende hinnahüpetest.
Kaugküttesüsteemidel on täita üha suurem roll ka elektriturul. Männasoo sõnul võimaldab koostootmise, soojuspumpade, elektroodkatelde ja soojussalvestite kasutuselevõtt pakkuda elektrituru tasakaalustamiseks vajalikku võimsust ja panustada varustuskindlusse.
„Kaugkütte hinnast sõltub paljude leibkondade toimetulek, aga see avaldab tuntavat mõju ka arvukate avalike asutuste – koolide, haiglate, raamatukogude, muuseumide jne ülalpidamiskuludele.”
Tamme meelest võiks taristuinvesteeringute mõju hindamiseks aega võtta, sest suurte projektide mõju ei tohiks hinnata kohe pärast lindi läbilõikamist. Foto: Erakogu
Võrgutoetuse kasulik mõju renoveerimata majadele
Magistritöö viimases osas võrdles Tamm omavahel kaugküttetaristu toetuste mõju ja kortermajade renoveerimistoetusi, mille osas toetus ta varasemale, 2025. aastal TalTechis kaitstud ja Eesti Panga teaduspreemia pälvinud Elina Bõkovskaja magistritööle KredExi toetuste kohta. „Leidsin, et iga kaugküttevõrku paigutatud toetuseuro tasub ennast ära vähemalt sama hästi või isegi kordades paremini kui üksiku hoone renoveerimisel, sest soodsamast soojusest saavad osa kõik piirkonna tarbijad,“ rääkis Tamm.
Männasoo sõnul on kaugküttetaristu toetustel ka oluline sotsiaalne mõju: hinnavõit jõuab ka nende inimesteni, kelle korteriühistul ei pruugi olla põhjalikuks renoveerimiseks raha, suutlikkust ega üksmeelt. Samal ajal tuleb toetuste kujundamisel arvestada, et kaugküttevõrgu toimimiseks on vaja piisavalt tarbijaid ja tarbimistihedust. Kui renoveerimise käigus otsustab hoone kaugküttest loobuda ja lokaalküttele üle minna, võib see vähendada kaugküttevõrgu koormust ja halvendada selle majanduslikku efektiivsust ning seeläbi suurendada ülejäänud tarbijate kulusid. Seetõttu ei tohiks renoveerimistoetused sellist üleminekut soodustada.
Tamme meelest võiks taristuinvesteeringute mõju hindamiseks aega võtta, sest „suurte projektide mõju ei tohiks hinnata kohe pärast lindi läbilõikamist.“ Toetusotsuse ja tarbijani jõudva hinnavõidu vahele võib jääda mitu aastat, kuid hiljem võib hakata kasu kogunema.
Tamme magistritöö on seotud TalTechi energiatehnooogia instituudi professor Anna Volkova juhitava teadusprojektiga, mis keskendub uutele säästlikele ja taastuvenergiat kasutavatele kaugküttelahendustele.
„Leidsin, et iga kaugküttevõrku paigutatud toetuseuro tasub ennast ära vähemalt sama hästi või isegi kordades paremini kui üksiku hoone renoveerimisel, sest soodsamast soojusest saavad osa kõik piirkonna tarbijad.”
